Perevägivalla juhtumite arv pühade aegu pea kahekordistub

Perevägivalla juhtumid Foto: PP

Kurb, aga tõsi: samal ajal kui kodudes ­jõulupraadi süüakse, laulu lüüakse ja omavahel hellust jagatakse, välguvad mõnegi seina taga rusikad ja voolavad pisarad. Iseäranis kannatavad lapsed.

Paraku ei saa pühade aegu rääkida ainult jõuluvanast, päkapikkudest ja lumest või selle puudumisest. Ikka selleks, et enam ohvreid julgeksid abi küsida, kui keegi teine nende pisaraid ei märka. Ja et rohkem kõrvalseisjaid oskaksid märgata.

“Kui räägime pikkadest pühadest, mis seekord tulevad, oleme ilmselgelt valmis, et inimesed joovad tavapärasest rohkem. Päevi, mil nad jutti joovad, on enam,” nentis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt. Ja nagu politseijuht tõdes, tekivad peretülid eelkõige alkoholi tõttu.

Kütt avaldas, et kui muidu on Eestis umbkaudu 30 perevägivalla väljakutset ööpäevas, siis jõulupühade paiku tehakse neid sama aja jooksul umbes 50. “Peaaegu kahekordistub,” nentis Kütt. Selle aasta esimesel päeval oli niisuguseid väljakutseid aga 117.

Pärnu perevägivalla vähendamise katseprojekti põhimõtted kehtivad siiani. Nii on praegugi eesmärk taastada nii ruttu kui võimalik peres vähemalt ajutine rahu ja vägivallatseja kodunt eemaldada. “Nüüd keerame vunki juurde, oleme nende juhtumite puhul veel resoluutsemad,” avaldas Kütt.

Uuem lähenemine, mida Pärnu jaoskonna juhi ütlust mööda varem väga kasutatud pole, on see, et kui vägivallatseja riivi tagant vabaneb, annab politsei perele teada, et ta tuleb koju. “Et tema saabumise aeg ei tuleks perele üllatusena,” selgitas Kütt.

Kindel on seegi, et “vägitegu” ei jää süüdlasele müsteeriumiks. Vahet pole, kui purjus platel norisenu oli.

“Kui me juba menetlust alustame, ei saa inimene minna meie majast välja, kaks kätt taskus, nii et ta ei tea, mis tast saab,” selgitas Kütt. “Ta läheb meie juurest ära juba kohtuotsuse või mõne muu kokkuleppega. Ta teab, missugused kohustused on talle nüüd peale pandud. Temaga on vesteldud. Ei ole sellist võimalust, et inimene purjus peaga tuuakse, hommikul vabaneb kainenemast ega mäleta ise ööd ega mütsigi, mis toimus, ega saagi sellest teada.”

Riigiprokurör Karin Talviste rõhutas, et vägivallatseja kodunt eemaldamine aitab luua kannatanule vajalikku turvatunnet ja suurendab tema valmisolekut võtta vastu abi.

Abi

• Hädaabi: 112
• Ohvriabi: 116 006
• Veebinõustamine: palunabi.ee

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna Põhja piirkonna juht Kaja Rattas avaldas, et pea kolmandikul juhtudest näevad vägivalda pealt või on kannatanud lapsed. “Peres, kus üks vanem on vägivallatseja ja teine ohver, on lapse olukord kaitsetu,” lausus ta. “Vägivalla pealtnägemine kahjustab last rängalt. Seda arvestades on kõrvalseisjate märkamine ja reageerimine määrava tähtsusega.”

Pered, kus suurema tõenäosusega hakkavad rahulikul pühadeajalgi välkuma rusikad, on politseile teada. Nii külastavad piirkonnapolitseinikud aeg-ajalt, nii enne pühigi, riskiperesid ja uurivad, kuidas neil läheb. Raske on öelda, kas need külaskäigud juhtumeid ära hoiavad. “Küll tuletame inimestele meelde, kust kiiresti abi saada ja julgustame neid seda küsima,” lausus Kütt.

Ohvriabi kriisitelefoni juht Mari Tikerpuu tõi esile, et perevägivalla juhtumite puhul on alati omajagu segadust. Iseäranis, kui midagi on juhtunud äsja. Palju esineb enese süüdistamist ja teadmatust. Siin saabki kriisitelefon Tikerpuu sõnutsi aidata: leevendada ohvri hirme, teda toetada ja sisendada, et tema ei ole süüdi. Nõustajad teavad, kuidas edasi minna.

Tikerpuu toonitas, et helistajal ei pea olema selget plaani ega kindlaid küsimusi. “Küll meie nõustajad neid õigeid küsimusi esitavad, et siis aidata,” sõnas ta.

Kui kellegi elu on ohus, tuleb mõistagi helistada numbril 112. Kui tekib aga kahtlus, et kusagil võib esineda vägivalda, tohivad kõrvalised inimesedki ohvriabisse helistada. Kui tärkab kahtlus, et kannatavad lapsed, siis seadus lausa kohustab selleks. Helistajale tagatakse anonüümsus.

Raske öelda, kas perevägivalla juhtumite arv on aastate jooksul kasvanud või vähenenud. Küll saab politsei järjest rohkematest juhtumitest teada. “Aina enam on sekkujaid – naabrid, tuttavad –, kes annavad neist juhtumitest meile teada,” lausus Kütt.

Inimesi, kes väljendavad selgelt, et tahavad abi, leidub samuti rohkem. Nagu Kütt selgitas, saadab politsei ohvriabile kannatanu andmed ainult tema nõusolekul ja kolmandiku võrra on sel aastal nõusolekute hulk kasvanud.

Küti hinnangul inimesed usaldavad perevägivallaga võitlevat süsteemi (politsei, ohvriabi, prokuratuur, omavalitsused, MTÜd) varasemast rohkem. Või nad on teemaga enam kursis. “Ja meie lahendused on läinud aasta-aastalt järjest kiiremaks,” märkis politseijuht.

Kütt nõustus, et kuna avalikult räägitakse perevägivallast aina enam, peab üha vähem ohvreid kannatustest rääkimist tabuks. “Mida kiiremini ta endale tunnistab, et see nii on, ja ta tahab abi, seda kiiremini ta sellest olukorrast välja saab,” sõnas ta.