Nagu igal aastal katab maa-amet tänavugi Eesti kaardi pikslisuuruste aerofotodega, iga foto võrdub maapinnal 20–25sentimeetrise küljepikkusega nelinurgaga. Kavas on pildistada riigi põhjapoolne osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani ning lõunasuunal Lihula–Vändra–Põltsamaa–Kallaste jooneni.
Maa-amet palub aerofotode maamärke mitte puutuda
Läänepoolne ala pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne ala juba lehes puudega. Sobivate ilmastikutingimuste ja mereveeseisu korral pildistatakse varakevadel ka ülejäänud Mandri-Eesti ja Saaremaa rannikuala ning Lääne- ja Põhja-Eesti väikesaari.
Samuti võetakse üles varakevadel skeemil näidatud linnu ja asulaid, sealhulgas Pärnumaal. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse kümnesentimeetrise piksli suurusega.
Seoses aeropildistamisega on maa-ameti töötajad nimetatud aladel alustanud maastikupunktide markeerimisega, samuti tehakse seda Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare linnas ja nende lähiümbruses. Ühtekokku ligikaudu 700 markeeringut jäävad mõõdistuslendudel pildile ning neid kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.
Maastikumarkeeringud on 60x60 sentimeetri suurused valged kileruudud sildiga “Aeropildistuse maamärk”.
Töid teevad maa-ameti kirjadega helkurvestis töötajad, kellele politsei- ja piirivalveamet on andnud eriloa siseneda liikumispiiranguga territooriumilegi, näiteks saartele. Eriolukorra tõttu väldivad markeerijad vahetut kokkupuudet möödakäijatega.
“Püüame markeeringud paigaldada maastikule kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegevust häirida. Palume markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda, sest nendest sõltub meie kaartide täpsus,” selgitas maa-ameti fotogramm-meetria osakonna nõunik Peep Krusberg ja lisas, et enamasti pannakse ajutised märgid riigimaale. Kuid riigiametnikel on luba tarvidusel jätta märk eramaale, sel juhul proovitakse see panna vähekäidavasse kohta, et see ei segaks näiteks heina niitmist. Asulatesse püütakse markeeringuid paigutada nii vähe kui võimalik.
Maa-amet korjab markeeringud maastikult ära pärast aeropildistamise hooaja lõppu, mis Krusberi sõnutsi on augustis-septembris.
Aeromõõdistuslendudega kogutakse igal aastal riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada ja täpsustada Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet.
Tänavusel aeropildistamise hooajal toodetud ortofotod jõuavad maa-ameti geoportaali alates sügisest projektide valmimise alusel.