Pärnu haiglas on koroonaviirusest tervenenud kolm inimest

Pärnu haigla, nakkushaiguste palatid. Koroonaviirus Foto: Mailiis Ollino

Pärnu haiglas on ravil neli COVID-19 patsienti, neist üks intensiivravi osakonnas. Tervenenuid on tänase hommiku seisuga kolm.

Terviseameti teatel ei lisandunud Pärnumaal viimasel ööpäeval ühtki koroonaviirusesse haigestunut. Alates koroonaviiruse levimisest kogu Eestis on meie maakonnas tuvastatud 42 nakatumise juhtumit.

Pärnu haiglas on 20 nakkushaigetele mõeldud voodikohta, peale selle on loodud võimalus võtta vastu 30 COVID-19 patsienti ja suurendatud intensiivravi voodite arvu kuue võrra.

Koroonagraafik 29.03.20 Foto: Pärnu Postimees

EMO ukse taha on püstitatud triaažikabinet, kus hingamisteede haigusnähtudega patsiendid suunatakse respiratoorsete nakkushaiguste erakorralise meditsiini osakonda (REMO) ja nendega tegeldakse ülejäänud abivajajatest eraldi.

Ette on valmistatud omaette operatsioonituba ja sünnitustuba COVID-19 haigete raviks.

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhi Arkadi Popovi hinnangul hakkab haiglate koormus kasvama umbes nädala-pooleteise pärast.

„Valmistume lahinguks," ütles Popov tänasel pressikonverentsil. "Aeg näitab, millal lahing algab."

Tema sõnul on haigete hospitaliseerimise trend kogu aeg tõusmas. Samas toonitas ta, et Eesti haiglate intensiivravi võimalused ei ole ammendunud.

Popovi sõnul ei keskendu arstid praegu sellele, kuidas väga halvas olukorras hakata haigeid selekteerida, vaid sellele, kuidas haigeid ravida.

Popovi sõnul on hooldekodud praegu prioriteet number üks, kuna hooldekodude asukad kuuluvad enamasti riskigruppi ning nende puhul on haiguse kulg tõsisem.

Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialist Margit Suhhostavets ütles, et haigla on valmis vastu võtma COVID-19 patsiente Saaremaaltki, kus nädalavahetusel lisandus kümneid nakatunuid.

„Vajadusel saame voodikohtade arvu veel suurendada, me ei tee vahet kas tegemist on Saare- või Pärnumaa haigega. Kõik saavad abi,” kinnitas Suhhostavets.

Eestis tehti viimase ööpäeva jooksul 856 koroonatesti ja 36 analüüsi osutusid positiivseks. Kokku on riigis võetud üle 11 252 proovi, millest 715 ehk kuus protsenti on olnud positiivsed. Enim nakatunuid on üle 60aastaste ja vanemate seas (23%), järgnevad 40–49aastased (10,5%) ja 50–59aastased (10,5%).

Eileõhtustel andmetel vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 56 patsienti, kümme intensiivravil olijat on kriitilises seisus. Haigusest on tervenenud 20 inimest ja sellesse surnud kolm.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Takistamaks COVID-19 nakkuse levikut, on peatatud plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambakliinikud jätkavad ainult vältimatu abi osutamist. Plaaniline ravitöö peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ja hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates iga üksikjuhtu eraldi. Kindlasti tuleb lõpuni viia selline plaaniline ravi, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Terviseameti soovitused riskirühmade kaitseks

• Rangelt on keelatud külastada hooldekodusid, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.
• Inimkontakte vähendada on väga tähtis, sest teisiti ei õnnestu haiguse levikut piirata.
• Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ja hoiduda uusi elanikke vastu võtmast. Hooldusvajadusega eakate puhul peaks pöörduma elukohajärgse omavalitsuse poole, et saada hooldeteenust kodus.
• Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet (SKA) on välja töötanud juhised, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhised on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. SKA on hooldekodudega pidevalt ühenduses ja valmis juhtumipõhiselt reageerima.
• Viimastel nädalatel on SKA koostöös terviseametiga hooldekodusid korduvalt teavitanud ja selgitanud, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetuses määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutab selle eest, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.