Kordustestid veeretasid kivi südamelt

SYNLABi laborant Mario Roostalu registreerib koroonaviiruse proovimaterjali saabumise laborisse. Foto: Gerly Kedelauk, Synlab Eesti

Tammiste ja Halinga hooldekodu asukad ja nende lähedased saavad kergemalt hingata, sest üle-eelmise nädala positiivsed COVID-19 proovid osutusid kordustestimisel negatiivseks.

“See võttis palju pingeid maha,” avaldas MTÜ Halinga Turvakodu ­juhatuse liige Marika Rosenstein ­kordustestide tulemusi kuuldes heameelt.

Üle-eelmisel nädalal võetud proovid näitasid, et COVID-19sse on nakatunud kolm Libatses asuva Wildenau maja asukat ja üks Halinga mõisamaja töötajaist. Kordustest tehti töötajale ja ühele Wildenaus nakkuskahtlusega isoleeritud elanikule. Uued proovid osutusid negatiivseks. Kaht Libatse hooldekodu elanikku, kelle eelmine test oli samuti positiivne, uuesti ei testitud, sest ühtegi haigussümptomit neil ei esine ja enesetunnegi on hea.

Tammiste hooldekodu juht Riido Villup lootis samuti, et kordustest ühel hoolealustest tuvastatud viirust enam ei näita. Õnneks nii läkski.

“Kogu Eestis on ette tulnud juhtumeid, kus esialgne positiivne test kordustestil negatiivseks osutub. Sellelgi hoolealusel ei olnud ühtegi sümptomit,” ütles Villup. “Kindlasti oskavad viroloogid seda paremini hinnata, aga mulle tundub, et selliseid tulemusi on esinenud neil, kel on varem olnud mõni kopsuhaigus või hiljuti külmetushaigus.”

Synlabi infektsioonhaiguste valdkonna juhi Paul Naaberi sõnutsi oli esialgse ja kordustesti vaheline periood Tammiste hooldekodus kaheksa päeva, Halinga turvakodus kümme päeva.

Kergetel juhtudel umbes nädala pärast viirust enam märkimisväärses koguses ei eritata, ­mistõttu test annab tõenäoliselt negatiivse tulemuse.

Paul Naaber

“Kergete haigussümptomitega patsiendid eritavad viirust ninaneelus kuni kaheksa päeva sümptomite algusest, tõsisemate sümptomite korral kestab viiruse eritus kauem: umbes kaks–kolm nädalat. Seega, RNA-testi tundlikkus viiruse määramiseks on kõrgeim haiguse alguses, kus viiruste hulk ninaneelus on suur. Kergetel juhtudel umbes nädala pärast viirust enam märkimisväärses koguses ei eritata, mistõttu test annab tõenäoliselt negatiivse tulemuse,” selgitas Naaber tulemuste muutumist. “Kui kaua püsib viirus keskmiselt asümptomaatiliste inimeste ninaneelus, pole täpselt teada, kuid arvata võib, et mitte kauem kui kergete sümptomitega patsientidel.”

Naaberi sõnutsi on sel juhul – inimene nakatub ja hakkab viirust eri­tama, aga haigussümptomeid pole – hiljemalt nädala pärast oodata enamasti negatiivset kordusproovi. “Kuna­ asümptomaatilistel isikutel pole teada haigestumise algushetk, siis oodatav negatiivne tulemus kordusproovis võiks tulla kiiremini,” ütles Naaber. “Peab aga arvestama, et viiruse eri­tumises on suuri individuaalseid erisusi, mistõttu ei saa välistada, et ­mõni sümptomivaba nakatunu eritab viirust märksa kauem.”

Tori vallas psüühiliste erivajadustega noorte erihoolekandeasutuses Viira Kodu kuu algul positiivse testitulemuse saanud töötajal pole asutuse juhi Priit Suti jutu järgi haigussümptomeid esinenud. “Kordustesti talle tehtud ei ole ja ta on kodukarantiinis,” märkis Sutt.

Terviseameti Lääne regiooni juhi Kadri Juhkami andmetel on Pärnumaa hooldekodudest ja erihoole­kandeasutustest eriolukorra ajal laekunud terviseametile 792 inimese esmase testimise soov. Kordusteste on tehtud neljale algul positiivse vastuse saanud isikule ja need on osutunud negatiivseks.

Laustestimist pole Juhkami väitel Pärnumaa hooldekodudes korraldatud. “Laustestimine võetakse ette siis, kui hooldekodus leitakse COVID-19 positiivne töötaja või klient või esineb haigussümptomitega isikuid,” selgitas ta. “Teste on seni tehtud 14s Pärnumaa hoolekandeasutuses.”

Rosenstein Halingalt märkis, et ülemäära ei maksa veel siiski rõõmustada, sest järgmiste nakatunute kohta tuleb uudiseid iga päev ja hooldekodude elanikud on üks suuremaid riskirühmi. “Võtame kaht viimast nädalat kui õppust, kuidas olukorras, kui majas on nakatunud, hakkama saada,” ütles ta.