Timmu Tõke: Uuenduste eeldus on ebamugavus

3D-avatare tootva ettevõtte Wolf3D pärnakast juhi Timmu Tõke sõnutsi on riigi roll innovatsiooni mitte sekkuda, kuid tagada seda soodustav maksu- ja õiguskeskkond. 

FOTO: Erik Tikan

Riigi roll ei ole innovatsiooni rahaliselt sekkuda, küll aga luua ettevõtetele uuendusi soodustav õigus- ja maksukeskkond, nii leiab 3D-avatare tootva ettevõtte Wolf3D juht pärnakas Timmu Tõke. Tema sõnutsi ei muutu midagi, kui oleme mugavustsoonis.

“Riigi peale selles mõttes loota ei saa, ei peagi lootma. Riigi osa on mitte vahele tulla,” selgitas Tõke “EBSi majandustuudio” debatisaates ja tõdes, et koroonakriis on märgatavalt muutnud inimeste ettekujutust töötegemisest. Kui enne meelitasid suured tehnoloogiaettevõtted oma töötajaid kontoris sellega, et seal saab kolm korda päevas tasuta süüa või kasutada kontori bändiruumi, siis nüüdseks on paljugi muutunud. Inimesed hindavad vinge kontori asemel hoopis võimalust töötada kodus, mis omakorda tähendab, et suurfirma töötaja ei pea elama suurlinnas, vaid valib elukoha ise.

“Uskusin siiani, et innovatsioon toimub siis, kui inimesed on ühes toas koos. Pärast kaht kuud kodus töötamist näen, et see on olnud palju tulemuslikum, kui ma arvasin,” rääkis Tõke. Ta lisas, et tema tiim kohtub endiselt regulaarselt, kuid veebis. Pärast saavad kõik segamata kodukontoris edasi töötada.

Praeguse kriisi tegelik väärtus hakkab varsti selguma. Kui meie suhtumine on, et saaks juba tagasi normaalsusse, siis me tõenäoliselt ei õpi sellest kriisist midagi.

Mart Habakuk

Teine saatekülaline, Estonian Business Schooli (EBS) kantsler Mart Habakuk lisas, et kriisi järel muutub kollektiivide koosveedetud aja vorm. “Ei tulda enam kokku, et istuda ja koos tööd teha,” sõnas ta. Kantsler usub, et tuleviku büroos on hoopis köök või puhketuba see keskne koht, kuhu inimesed tulevad kokku ja räägivad lugusid, sealt saadakse inspiratsiooni tööeluks.

Tõke rõhutas, et ettevõtted peavad olema majanduslikult keerukaks ajaks pidevalt valmis ja kui langev müük sunnib koondama töökohti, siis ainult innovatsiooni ja tehnoloogia abil annab väiksema hulga inimestega saavutada samu tulemusi. Habakuk täiendas, et kui kogu ressurss läheb tulekahju kustutamisele, on kriis raisatud võimalus. “Kui kogu ühiskond sattus COVID-kiirendisse, oli ettevõtjaid, kes olid digiakanalitele üleminekuks juba valmis, aga ka neid, kel tuli digitaliseerimine kiirendatud korras ellu viia,” tõdes ta.

Habakuke arvates kiirendab innovatsiooni olukord, mis võimaldab katsetada. „Praeguse kriisi tegelik väärtus hakkab varsti selguma. Kui meie suhtumine on, et saaks juba tagasi normaalsusse, siis me tõenäoliselt ei õpi sellest kriisist midagi.”

Start-up’is on kogu aeg väga ebamugav, sest iduettevõtte ärimudelis ei saa mugavustsiooni tekkida. Samamoodi peavad inimesed hakkama oma oskusi pidevalt ümber hindama, sest kümne aasta pärast pole paljusid töökohti enam olemas,” rääkis pärnakas ja lisas, et ümber- ja täiendusõppe osa kasvab iga aastaga. “Kui mingi aeg enam tööd ei leia, tuleb tekitada iseendale innovatsioonivõimekus ja õppida juurde.”

Habakuke sõnutsi ei ole tulevikus midagi imelikku selles, kui inimesed töötavad elu jooksul näiteks viies eri valdkonnas. “Elukestev õpe kõlab palju loogilisemalt võrreldes sellega, kui võtta tööelust täielikult aeg maha, et õppida kaks aastat ülikooli kraadiõppes, ja siis hakata ringi vaatama, kas keegi vajab minu omandatud eriala,” leidis ta.

Tagasi üles