Käesoleval aasta esimesel poolaastal on Aafrika seakatku (SAK) uuritud 2790 metseal, kellest ühelgi pole leitud haigustekitajat, kuid 27-l on tuvastatud kokkupuude haigusega. Pärnumaal on selliseid sigu kaks.
Pärnumaal on tänavu Aafrika seakatkuga kokku puutunud kaks metssiga
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnutsi tekitab olukord muret. „Eesti inimesed on hakanud palju reisima ja just lähiriikidesse, kus katk endiselt levib. Nõnda võib aktiivne viirus jõuda ka meile ja seda inimfaktori kaudu,” selgitas ta.
Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati 2019. aasta veebruaris Läänemaal.
Eestis pole viimastel aastatel Aafrika seakatk farmidesse jõudnud, kuid endiselt tuvastatakse antikehadega metssigu. Nendel metssigadel on olnud kokkupuude katkuviirusega ja neidki loetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks. Pärnumaal on selliseid metssigu avastatud Saarde ja Lääneranna vallas, mõlemast üks loom.
„Kui meie metssigade populatsioonis ei esine Aafrika seakatku, on haiguse jõudmine kodusigade farmidesse vähe tõenäoline,” märkis Sammel. „Siiski võib inimeste reisimine tuua Eestisse aktiivse haiguse ja sel juhul on oht, et katk hakkab meil taas levima.”
Praegu on haiguse leviku aktiivne periood, sest teateid uutest kodusigade katkukolletest Euroopa farmides tuleb pea iga päev. Seetõttu tuleb reisil vältida kokkupuudet sigadega ja pärast naasmist mitte külastada sigalaid. Aafrika seakatku on tänavu tuvastatud näiteks Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia farmides.
Vältimaks katku jõudmist farmi, tuleb väga hoolikalt järgida bioturvalisuse reegleid. Endiselt on keelatud sigu väljas pidada ja värske rohuga sööta.