Pärnu uus kärner tahaks linna rohkem lilleilu

Pärnu vastse linnaaedniku kabinetis on küll mitu võimsat toalille, kuid tubasest lillekasvatusest enam meeldiks Piret Unnile torgata näpud mulda õues. Foto: Urmas Luik

Esimest nädalat Pärnu linnaaedniku ametis Piret Unnil on käsil kevad- ja suvelillede valimine ning ehkki jooksva aasta eelarve on paigas ja suuri ekskursse talle ei luba, sooviks vastne kärner linnas varasemast rohkem lilli näha.

24st linnaaedniku kohale kandideerinust valituks osutunud Piret Unn on lõpetanud Räpina aianduskoolis maastikukujunduse eriala ja omandanud Luua metsanduskoolis maastikuehitaja kutse. Enne on ta töötanud projekteerijana haljastusfirmas Shönell.

12. jaanuarist linnavalitsuses tööd alustanud Unn kostab, et uus amet vajab harjumist, sest asju, millega tal tegelda tuleb, piisab.

“Eks ma katsu tasapisi sisse elada ja sättima hakata. Kohe midagi lubama hakata on väga raske,” tunnistab Unn. “Sooviksin linlasi senisest enam lilledega rõõmustada. Nii palju kui võimalik juba sel aastal, kuigi nii tänavune linnaeelarve kui haljastusplaanid on ammugi paigas.”

Peenarde-amplite värskendamise kõrval tahab linnaaednik jõuda parkide korrastamiseni, parendada mänguväljakuid ja jalutusalasid.

“Ette võtta annab ju päris palju,” leiab Unn. “Praegu on linnas palju mannetuid parke, kus pole ilus jalutada ega silmal vaadata. Tasapisi tuleb hakata neis korda looma.”

Iga park võiks säilitada oma näo, et rohealad varieeruksid eri stiilis valikutega.

Haljastus- ja heakorrateemades süvitsi minna pole vastne aednik mõistagi jõudnud, ent mõtteid selles suhtes, mida muuta annaks, oli tal kui pärnakal enne uude ametisse asumistki.

Enim kriibib Unnil hinge Pärnu Vanapark, kust pimedal ajal läbiminek on omaette julgustükk. Ta arvab, et Vanapark pole pelutav vaid nüüd, kui on pime aastaaeg ja tänavavalgustust vähevõitu, see park on pärnakaid aastaid kohutanud.

Mis puudutab linnale kuuluvaid, oma aja ära elanud pehkinud ja ohtlikuks muutunud puid, siis iga hinna eest neid säilitada ei pea Unn mõistlikuks. “Läbimädanenud ja haiged puud tuleb maha võtta,” kinnitab ta.

Juurde aga võiks luua istutusalasid, sest lilledele linnas ruumi jagub. Üks kohti, mis ammugi õisi ja korda tegemist ootab, on Kuninga tänava kooli ees ringteel asuv ohutusala.

Praegu on seal ajutine betoonsõõr, ent võiks olla sillutisega ääristatud haljasala lillede ja põõsastega.

Traditsioonilised lillekastid linnaaedniku valitud võõrasemadega jõuavad Rüütli tänavale aprillis, suvine õitemeri on päral jaaniks.

Kärneri isiklikud lemmikud on päevaliiliad, mitut liiki okaspuud ja põõsad, mis õitsevad suvest külmadeni. “Mulle meeldib, kui aed on aasta ringi lõbus, et alati oleks midagi vaadata. Õisi või haljaid põõsaid või siis lehtpuid, millel on ilus võra. Usun, et linnapildiski võiks igal aastaajal midagi kena olla.”