Ungari valitsuse küsitavad reformid

Ungari valitsuse ja Euroopa Liidu seisukohad on endiselt tugevasti erinevad. Madjarite parempoolsed erakonnad on silmapaistvalt ELi-kriitilised. Foto: Reuters

Rida seadusi ja 1. jaanuarist jõustunud Ungari muudetud põhiseadus on põhjustanud laialdast kriitikat. Kas Ungari triivib tõesti demokraatiast eemale?

Peaminister Viktor Orbani võimuliit konservatiivsest Fidezi parteist ja Kristlik-Demokraatlikust Rahvaparteist võitis 2010. aasta aprillis Ungari parlamendivalimistel kahekolmandikulise enamuse ja on kasutusele võtnud abinõud, mis on ärgitanud Euroopa Komisjoni uurima, ega Ungari riku Euroopa Liidu reegleid.

Kes on kriitikud?

Kõigepealt viibutas Ungari suunas näppu USA riigisekretär Hillary Clinton, avaldades muret demokraatlike vabaduste piiramise üle visiidil Budapesti läinud aasta juunis. Kuuldavasti olevat ta samu seisukohti korranud detsembris saadetud kirjas.

4. jaanuaril tegi suu lahti Prantsuse välisminister Alain Juppe, kes ütles, et Ungaris on probleeme ja olevat Euroopa Komisjoni asi kontrollida, kas seaduste ülimuslikkus ja demokraatlikud väärtused on kaitstud.

Ungari reforme on kritiseerinud Euroopa Parlamendi sotsialistide, roheliste ja liberaalide saadikute grupid ning on kostnud hääli, et Ungari suhtes kohaldataks ELi leppe 7. artiklit, mis võimaldab võtta liikmesriigilt hääleõiguse liidu alusväärtuste pideva rikkumise pärast.

Jaanuari esimesel poolel kirjutasid Lääne-Euroopa ajalehed, et Ungaris on märgata autoritaarseid ja autokraatlikke arengusuundi. Amnesty International ja Piirideta Reporterid on kritiseerinud vastset põhiseadust ja mullu detsembris vastu võetud ajakirjandusseadust.

Probleemid demokraatiaga

Briti ringhäälingu BBC koostatud ülevaate kohaselt on Ungari valitsust süüdistatud oma enamuse kasutamises, et suruda läbi eelnõusid, mis põlistavad valitseva partei võimu. Nii on mõne seaduse muutmisel vaja kaht kolmandikku häältest ja see jätab tulevastele valitsustele vähe manööverdusruumi.

23. detsembril heakskiidu pälvinud valimisseadus eelistavat tugevaimat parteid.

Muudatused, mis puudutavad kohtuvõimu, valimiskomisjoni, andmekaitseagentuuri ja keskpanka, on sünnitanud kartusi oma sõltumatuse suhtes.

Ungari ajakirjandusseadust on kritiseeritud eelkõige võimu pärast, mille see annab valitsuse ametisse määratavale ajakirjandusnõukogule. 19. detsembril 2011 suutis konstitutsioonikohus tühistada need ajakirjandusseaduse sätted, mis puudutasid trüki- ja on-line-ajakirjanduse sisu mõjutamist. Ent järgmisel päeval andis ajakirjandusnõukogu ainsa opositsioonilise raadiojaama Klubradio sageduse teisele jaamale.

Probleemid õigustega

Amnesty International on laitnud muudetud põhiseaduse sätteid, mis defineerivad abielu kui liitu mehe ja naise vahel, lubavad eluaegset vangistust enne tähtaega vabastamiseta ja välistavad diskrimineerimise põhjusena seksuaalse suundumuse.

Paljud Lääne-Euroopa ajalehtede kommentaatorid on täheldanud Ungaris rassismi ja antisemitismi tõusu. Juutide õiguste piiramisest on kirjutanud 6. jaanuaril Saksa Die Welt.

Mida ütleb valitsus?

Ungari ministrid on kurtnud teatud kriitika ebaõiget üldistamist ja pakkunud välja parandada neid seadusi, mis on ELi põhimõtete vastu.

Välisminister Janoš Martonyi rääkis Prantsuse lehele Le Figaro 6. jaanuaril, et tuleb teha vahet kriitikal ja avaldustel, nagu lammutataks Ungaris demokraatiat. Ta lükkas tagasi süüdistused meedia ahistamises, mainides mürgist kriitikat, mida valitsuse aadressil teevad vasakpoolne ajakirjandus ja eratelekanalid, mille käes on 90 protsenti Ungari teleturust. Martonyi lisas, et valitsuse määratud ametnikud ei ole sageli võimutruud, vaid isegi väga opositsioonilised.

Asepeaminister Tibor Navracsics kaitses seadusi, mida saab muuta ainult kahe kolmandiku parlamendi nõusolekul. 10. jaanuaril kirjutas ta Ungari valitsuse kodulehel, et uued seadused ei ole mõeldud teatud ideoloogia või poliitilise doktriini kinnistamiseks, küll aga otsustamaks avalikkust puudutavaid asju, mille suhtes kõik ungarlased on ühel meelel.

12. jaanuaril rääkis peaminister Orban ajakirjanikele, et Ungari ootab ELi argumente seaduste üle käivas vaidluses ja kui need on veenvad, on valitsus valmis kaaluma seaduste muutmist.