Graafik ⟩ Terviseametile valmistab enim muret viiruse levik haridusasutustes

Möödunud ööpäeval testitud 265 pärnumaalasest osutus kooronaviirusega nakatunuks 29. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Koroonaviirusesse nakatunute arv Pärnumaal on pärast eelmisel nädalal saavutatud haripunkti samaks jäänud, ent haigusjuhtude poolest püsime endiselt Eestis esirinnas. Terviseameti hinnangul on ülitähtis pidurdada viiruse levik haridusasutustes.

Terviseameti Lääne regiooni juhi Kadri Juhkami sõnutsi teevad praegu kõige enam muret koolide ja lasteaedadega seotud nakatumisjuhud ja nendest lähtuvad kontaktid.

Kui tänahommikuse seisuga oli pärnumaalaste seas 557 nakatunut ja 2089 lähikontaktset, siis haridusasutustega seotud lähikontaktsete seas on ligemale 800 õpilast, õpetajat ja muud haridusasutuste töötajat.

“Seda võis ennustada, et pärast koolivaheaega hakkab viirus haridusasutustes levima,” tõdes Juhkam, kelle jutu järgi on viirus jõudnud Pärnumaal 21 haridusasutusse. Seitse neist on seetõttu üle läinud täielikule distantsõppele.

“Kui nakatumine jätkab tõusu, siis meil peaaegu polegi enam koole, kus kontaktõppega saaks normaalselt jätkata,” märkis Juhkam.

Terviseamet paneb kokku üle-eestilist andmestikku selle kohta, kui palju koole on juba suunatud distantsõppele, et teha valitsusele ettepanek kehtestada uued piirangud. Juhkam ei osanud öelda, missugused, ent tõenäoline on, et kaaluda tuleb hakata taas kaugõppele jäämist.

Lääne regiooni juhi jutu järgi kaalus piirkondlik kriisikomisjon läinud nädalal varianti viia siinsed koolid kas vanemates astmetes või tervenisti distantsõppele, kuid omavalitsused ei toetanud seda.

“Lapsevanemana mõistan omavalitsuste soovi säilitada koolides võimalikult kaua kontaktõpe, sest haridus on sel õppeaastal viiruse tõttu väga palju kannatanud,” tõdes Juhkam.

Nii otsustasid Pärnu linna kriisikomisjon ja Tori vald alustada piiride tõmbamist huvitegevusest, aga üleüldist korraldust piirangute kohta meie regioonis ei kehti.

Juhkami väitel esitas terviseamet valitsuselegi ettepaneku tõmmata huviharidust tagasi ja jätkata ainult individuaaltööga, see otsus jäi valitsuse vahetumise virvarris vastu võtmata. “Eks paista, kas sel nädalal jõuab valitsus sellega tegelda,” lausus ta.

Möödunud ööpäeval testitud 265 pärnumaalasest osutus koroonaviirusega nakatunuks 29 ehk 10,9 protsenti. Nädalavahetusel suri Pärnu haiglas neli koroonadiagnoosiga eakat naist.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 pärnumaalase kohta on 657,9, mis jääb eelmise nädala keskel sündinud rekordile alla 33,6 võrra, ent ületab nädalatagust arvu 61,5 võrra. Sellega on Pärnumaa kogu Eestis üks nakkusohtlikumaid piirkondi. Kahe nädala haigestunute hulk on suurem vaid Ida-Virumaal ja napilt Valgamaal. Seni haigestunute statistika tabelis kõrget kohta hoidnud Harjumaa on langenud Pärnumaast tahapoole.

Juhkami sõnutsi on vara järeldada, et nakatumise kasvule on Pärnumaal piir pandud. “Lähikontaktseid on palju. Ei usu, et see number nüüd kohe langema hakkab,” lausus ta.

Pärnu haiglas oli täna hommikul ravil 26 koroonapatsienti, neist üks intensiivravi osakonnas juhitaval hingamisel. Eile suri üks koroonaviirusega ravil olnud eakas naine, laupäeval ja pühapäeval lahkus meie seast kolm elatanud naist.

Võrreldes eelmise nädala keskpaigaga on haigla koormus koroonapatsiente ravis pisut vähenenud. Siis oli haiglas 34 inimest, kellest kaks vajas intensiivravi.

Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialisti Margit Suhhostavetsi sõnutsi annab haiglaravi vajavate patsientide arvu vähenemine lootust, et teise koroonalaine tipust ollakse üle saadud, kuid tõde selgub lähipäevil.

“Saame vaid pöialt hoida, et see nii oleks,” ütles Suhhostavets.

Viiruse leviku tõkestamiseks saatis Pärnu kriisikomisjon linna haridusasutustele juhised, kuidas kahe lähinädala jooksul käituda ja suhtlust piirata.

Kriisikomisjoni suuniste kohaselt tuleb kõigis Pärnu haridusasutustes vähendada omavahelist läbikäimist. Koolides ja lasteasutustes ei tohiks koguneda rühmiti õpetajate tuppa ega ülejäänud ruumidesse.

Õppeasutustes ei või täiskasvanud viibida maskita ega ühiselt aega veeta näiteks õpetajate toas vahetunni ajal. Ametialaseks suhtluseks peaks kasutama elektroonseid kanaleid.

Samuti tuleb järgneval kahel nädalal ära jätta kõik klassiüritused, väljasõidud, kooliülesed sündmused, klassidevahelised spordivõistlused.

Regionaalne kriisikomisjon on juhtinud tähelepanu sellelegi, et viirust levitavad inimesed, kes töötavad mitmes asutuses. Sellepärast võib õpetaja järgmise kahe nädala jooksul kontakttunde anda vaid ühes õppeasutuses, teistes koolides tuleb seda teha virtuaalselt.

Koolijuhtidel tuleb vahetundides hajutada õpilaste hulka, et nad puutuksid vähe kokku, võimalusel ollakse õues.

Huvikoolid ja noortekeskused peavad eelistama tegevust värskes õhus. Loomulikult ei õnnestu see alati, kuid siseruumides on vaja üle kümneliikmelised õpperühmad jagada väiksemateks gruppideks.

Linnavalitsuse allasutuste töötajad peavad järgima valitsuse kehtestatud meetmeid ja piiranguid, sealhulgas kandma siseruumides maski või visiiri. Üritusi ja täiskasvanute huvitegevust korraldades tuleb kinni pidada samuti valitsuse seatud piirangutest.

Kriisikomisjon saab piirata üksnes linna allasutustes toimuvat, era- ja -huvikoolides korraldab tööd kooli juhtkond, lähtudes valitsuse ja terviseameti otsustest.

Ka Tori vallavalitsus on koroonaviiruse leviku tõkestamise nimel järgmiseks kaheks nädalaks seadnud sisse rea samasuguseid piiranguid.

Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis 3099 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid oli 259 ehk 8,4 protsenti testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 122 inimesel, kellest 98 elab Tallinnas.

Tartumaale lisandus 36, Ida-Virumaale 32, Võrumaale üheksa, Lääne ja Lääne-Virumaale viis, Valga- ja Raplamaale neli, Järvamaale kolm, Jõgeva- ja Viljandimaale kaks nakatunut, Põlvamaale üks nakkusjuhtum. Saare- ega Hiiumaale ei tulnud juurde ühtegi nakatunut. Viiel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on riigis 540 ja esmaste positiivsete testide protsent 11,2.