Seireuuring ⟩ Pühadeaegsete kogunemiste ja riigisiseste reiside vähenemine on aidanud viiruse levikut pärssida

Eelmise uuringuetapi käigus tuvastatud nakatunute rekordarvude põhjused peitusid ennekõike pühadeaegsetes pidudes, külaskäikudes ja nendega kaasnenud tihedates kontaktides. Foto: Shutterstock

Tartu ülikooli juhitava seireuuringu andmetel on koroonasse nakatunute hulk mõnevõrra vähenenud, kuid nakatumise tase püsib kõrgel.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitab, et kuigi täiskasvanud nakatunute arv on pärast pühi mõnevõrra kahanenud, püsib nakatumise üldine tase ülikooli teatel endist viisi kõrge. Haigustunnusteta nakatunuid on endiselt palju, uuringu tegijad nimetavad murettekitavaks arvatavate lähikontaktsete käitumismustreid.

21. jaanuarist 1. veebruarini väldanud seireuuringu etapi jooksul testiti 2468 inimest, kelle seast positiivse proovi andis 42 inimest. Neist üheksa oli haiguse läbi põdenud, 33 aga endiselt nakkusohtlikud.

Teadlaste hinnangul on nakkusohtlik 1,7 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ehk umbes 17 700 inimest. Seega on koroonaviirusega nakatunud keskmiselt iga 59. täisealine elanik. Jaanuari alguses toimunud uuringuetapi vältel oli nakkusohtlik hinnanguliselt 2,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ehk iga 43. täisealine.

Uuringu juhi Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnade kohaselt on sedapuhku selgelt näha, et eelmise uuringuetapi käigus tuvastatud nakatunute rekordarvude põhjused peitusid ennekõike pühadeaegsetes pidudes, külaskäikudes ja nendega kaasnenud tihedates kokkupuudetes.

“Seekordsed tulemused näitavad, et vähenenud on nii väiksemates rühmades kogunemised kui ka riigisisene reisimine. Sellega saab selgitada nakatumisnäitajate langust,” ütles Kalda.

Kalda jutu järgi on nakatumisnäitajate langetamiseks praegu tähtis eelkõige lähikontaktidest hoiduda. Äsja lõppenud uuringuetapis oli 52 protsenti positiivse proovi andnutest haigustunnusteta. End pidas terveks ka 70 protsenti neist positiivse analüüsi andnutest, kel haigustunnused olid olemas. “Need näitajad kinnitavad, et meie seas liigub iga päev väga suur hulk inimesi, kes kannavad viirust edasi enese teadmata,” ütles Kalda.

Võrreldes eelmise uuringuetapiga on kahanenud võimalike nakatunutega kokkupuutunute hulk. Nii on nakatunuga arvatavas lähikontaktis olnud iga 17. inimene. Jaanuar keskel oli arvatavas lähikontaktis iga 12. Neist kolmandik ei võtnud midagi ette nakatumise vältimiseks ega tee seda praegugi, jätkates häirimatult oma igapäevast elurütmi. See on väga suur risk kogu ühiskonnale ja võib luua soodsaid tingimusi nakkuse levikuks.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu ülikooli instituudist.