/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/04/24/13745022t1h5a62.jpg)
Pärnu linnavalitsusele esitati tähtajaks 42 restaureerimistoetuse taotlust ehk märksa rohkem kui eelmisel aastal, kui avaldusi laekus 27.
Restaureerimistoetust taotletakse aina enam
Üle poole taotlustest ehk 25 puudutavad Pärnu linna muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis asuvaid hooneid ja kaheksa linna miljööväärtuslikul alal paiknevaid ehitisi.
Laekunud avaldustest neljas soovitakse linnalt toetust ehitismälestiste restaureerimiseks ja neli taotlust on seotud pühakodadega, täpsemalt Pärnu Eliisabeti, Pärnu Issandamuutmise katedraalkiriku ja Audru ja Jõõpre kirikuga.
Üks tulnud taotlustest ei vasta restaureerimistoetuse tingimustele.
Kõige rohkem küsitakse tänavu toetust uste ja akende restaureerimiseks ja vahetuseks, aga ka muuks, näiteks fassaaditöödeks, piirdeaia uuendamiseks ja katusetöödeks. Kokku taotletakse linnalt eri taastamistööks üle 360 000 euro.
Pärnu linna restaureerimistoetust saab kasutada nii avariilise olukorra kõrvaldamiseks, näiteks hoone kandekonstruktsioonide vahetuseks, kui hoone arhitektuursete detailide ja avatäidete restaureerimiseks ja/või rekonstrueerimiseks. Maja interjööridetailide taastamiseks pole kõnealune toetus mõeldud. Erandi moodustavad kirikud.
Toetuse suurus on kuni 10 000 eurot või kuni pool töö maksumusest. Kirikute puhul võib toetussumma olla suurem.
Restaureerimistoetuste komisjon vaatab 30. aprillil kõik taotlused üle ja seejärel teeb Pärnu linnavalitsus otsuse, kes ja kui palju raha saab. Kui toetusesaajal on leping linnaga sõlmitud, võib töödega pihta hakata.
Tänavu on Pärnu linna eelarvest restaureerimistoetuseks ette nähtud 80 000 eurot.