Sindi-Lodja silda ootab remont

Üle Reiu jõe viiv Sindi-Lodja 70 meetri pikkune sild läheb suvel remonti. Vuukide korrastamise ja katte paigaldamisega samal ajal laiendatakse jalakäijate teed silla peale- ja mahasõitudel. Foto: Urmas Luik

Seitsme meetri laiune ja 65 meetri pikkune Sindi-Lodja sild läheb suvel remonti, mis tähendab sealtkaudu üle Reiu jõe liiklejatele üksjagu ajakulu.

Remondi ajal vahetatakse sillal välja lagunenud deformatsioonivuugid, uuendatakse põrkepiire ja käsipuu, rajatakse asfaltbetoonist uus pealiskiht sillal ja pealesõitudel.

“Liiklejatele on selle silla remont vaevarikas, kuid liiklust me seal päris kinni ei pane. Betoonitööd korraldame nii, et pool silda jääb avatuks, ja proovime tööd teha võimalikult kiiresti,” rääkis maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik.

Pärnu–Paide maanteele jääva, sõjapurustuse järel 1955. aastal vanadele betoonkaartele ehitatud Sindi-Lodja silla ületamine muutub eeloleva remondi järel jalakäijatele ja ratturitele hõlpsamaks, sest neile mõeldud osa laieneb.

Remonti läheb suvel ka Surju-Saunametsa riigimaanteele jääv Hudsoni sild, mis on ehitatud üle Lähkma oja. Põhjaliku remondiga uuendatakse silla kandekonstruktsioon ja mõõtmed viiakse vastavusse normidega.

Selle 17,5 meetri pikkuse sillaga koos saab 900 meetrit kruuskattega teed mustkatte ehk Surjust kuni Hudsoni sillani on võimalik edaspidi sõita tolmuvaba katet pidi.

Lääne ümbersõit

Pärnu maakonnas on riigiteedel 115 silda. Läinud aastal said uue ilme neli silda: Tammuru, Teesalu, Uruste, Häädemeeste ja tunamullune pärl oli Audru sild. Tänavu remonditakse korralikult kaks silda ja kirsina tordil valmib kaua oodatud 70meetrine betoonsild üle Sauga jõe. Uue riigihanke järel korraldab Pärnu läänepoolse ümbesõidu ja Ehitajate tee tööde kulgemist maanteeameti Lääne regioon. Lindilõikamine Euroopa ühtekuuluvusfondist rahatuge saanud suurobjektil jääb plaanide järgi sügisesse.

Hilissügiseks valmib Pärnu linna ja Audru valla ratturite ning kand-ja-varvas-astujate rõõmuks valgustatud kergliiklustee. See on jätkuks möödunud aastal valminud Liivi tee kõrval kulgevale kergliiklusteele ja piki Ehitajate teed ja lääneühendust jõuab välja Vana-Pärnusse, täpsemalt Audru ringrajani.

Kõnealuse kergliiklustee valmimine annab võimaluse ohutult liigelda Sindist Vana-Pärnuni ja kui arvestada veel Jaansoni rada, tekib näiteks ratturitel hea ja turvaline moodus endale marsruuti valida.

“Valgustuse paigaldamise töid Ehitajate tee ääres saame teha ka külmaga, aga väga spetsiifilised tööd seisavad, pakane seiskas läinud nädalal killustikuveo laevadega läänepoolse ümbersõidu ehituse tarbeks,” mainis Raadik.

Kommunikatsioonide ehitusega jätkatakse Raba ja Ehitajate tee ristmikul.

Jäärja tee

Ettevalmistused kahes riigis, Eestis ja Lätis, käivad piirinaabrite majanduslikku koostööd edendava Interregi projekti raames, et remontida ja panna mustkate Kilingi-Nõmme–Mazsalaca maanteele. Kõnealune tee läheb läbi Jäärja küla, mõlemast linnast on sealse Jäärja-Ramata piiripunktini 17 kilomeetrit ja nii lätlased kui eestlased panustavad oma koduriigi raha 18 protsenti, ülejäänud eurod saadakse Euroopa regionaalarengu fondist.

Riigihangete lehel on väljas rahvusvahelise hanke eelteade, ehitushanke lepingud sõlmivad pooled eraldi, nii et tuleb Eesti ja Läti etapp. Läti poole tööd kavatsetakse lõpetada sel sügisel. Eesti plaanib kahe aasta objekti, seega rõõmustab Jäärja kandi rahvast korralik asfalttee tuleva aasta suve lõpuks, kuigi tööd algavad tänavu mais.

Saarde valla Jäärja külla hakkab seejärel ehk sõitma liinibusski. Eraldatuse tõttu maismaasaareks nimetatud Jäärjas ja sealt läbi Lätimaale lõppes bussiliiklus Eesti Vabariigi taastulekuga, kui naabrid end piiripunktide-postidega üksteisest eraldasid.

Lääne regionaalse maanteeameti kontosse saab kanda Eesti-Läti piiriülese koostöökogemuse läinud aastast, kui Interregi projektina valmis Karksi-Nuia–Ruijena mustkattega maantee: mõlemale poole Lilli-Seda jõe piiripunkti ligi 14 kilomeetrit ja kumbki riik tegi oma poole. Teeolude paranemisega suureneb selle kasutajate arv, seda tõendab Raadiku jutu järgi Lilli tee, kus liiklussagedus on viimastel kuudel tõusnud kolmandiku võrra.

Katete ehitus

Sildade remontimise ja rahvusvahelise maantee ehitaja hanke korraldamise kõrval on plaanis Pärnumaal riigiteedel teha freespuruga 18 kilomeetrit tolmuvabu katteid. Pikemad lõigud jäävad Suigu–Tootsi, Audru–Sanga, Lindi–Liu–Järve, Uulu–Soometsa vahele. Seal saab mustkatte Lepaküla–Leemeti lõik, misjärel ei keeruta Pärnu poolt Soometsa sõitja kuni Võidukülani enda auto järel kuivaga tolmusaba üles.

Kihnu saarel saab umbes neli kilomeetrit kruusateid tolmu pidava katte. Mandril on plaanis ehitada katteid ligi 26 kilomeetril riigile kuuluvatel kruusateedel, pikemad jupid jäävad Kalli–Tõstamaa–Värati ja Tõhela–Tõstamaa lõigule.

Üks mahukam, läinud aastast käesolevasse ja edasi tulevasse jõudev tee-ehituslik ettevõtmine on Pärnu–Lihula teel Sadama tee algusest Valgeranna ristini koos ristmiku ümberehitamisega. Esimeses etapis valmib merepoolne teeniit ehk linna suunduv osa. Valgustust uuendatakse bussipeatuste juures ja teeületuskohtades. Kergliiklustee ehitust esimese etapiga ei alustata, see töö võiks jääda linnast välja viiva teelõigu remondi aega, kuid eeldus on, et Audru vald ühineb maanteeameti projekti teostamisega.

Tolmuvaba katte ehitamine jätkub Kergu–Pööravere–Pärnu-Jaagupi teel. Umbes 19kilomeetrisest objektist valmis läinud suvel lõik Kergust Metsavere teeristini. Tänavu jätkub katte ehitamine ja tolmuvaba kate jõuab Pööravereni. Kogupikkuses saab Vändra ja Halinga valda ühendav tee mustkatte loodetavasti 2014. aasta sügiseks.

Kohalike ootus on, et riigitee ei tolmaks enam Pööraverest Uduvereni, kuid riigieelarves niisuguseks tööks raha ei ole ja loota jääb, et riigi rahakott kosub nendegi tarvis, kes maal elades panustavad tee-ehitusse kas või kütuseaktsiisiga.

Bussitasku ja valgustus

Kodumaakonnas on riigil kruusateid ligi 630 kilomeetrit, see on peaaegu pool koguarvust (1429,5 kilomeetrit riigiteid kokku). Selleks aastaks riigieelarvest eraldatud eurode number paistab küll suur – 42,9 miljonit, aga sinna hulka on arvatud Pärnus Ehitajate tee ja läänepoolse ümbesõidu väljaehitamine ja tegevuskulud, kaasa arvatud teehoole.

Näpuotsatäie ülejääva rahaga plaanib maanteeamet remontide kõrval ehitada ümber liiklusohtlikke kohti, näiteks Paikuse ja Sindi vahel Lasketiiru bussipeatuse tasku, ning jalakäijatele märgistada teeületuskoha.

Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel paraneb Sauga aleviku juures tänavavalgustus. Pärnu-Paide maanteel ehitatakse Tori kooli bussipeatuse juurde bussitasku ja ooteplatvorm.

Kavas on riigiteede ääres vahetada kahjustunud põrkepiirdeid ja teha korduspindamist 87 kilomeetril, sellest 12 kilomeetril uudse tehnoloogia järgi katete seisundit tugevdavat kiudpindamist.

“Pindamise eesmärk on katete kaitsmine karmide ilmastikutingimuste eest ja nõuetekohase haardeteguri saavutamine,” põhjendas Raadik töid, mis südasuvel keelavad kiirustajaid teelõiguti gaasipedaali põhja vajutamast.

Remonti läheb 31 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid nagu eelmiselgi aastal. Ligemale kolmandiku mainitud kilomeetritest moodustab 11kilomeetrine Kalli–Tõstamaa–Värati tee Kalli–Tõhela lõik.

Valgu–Libatse teel remondib riik viis kilomeetrit kruusateed. Teised lõigud on lühemad ja jäävad Vanamõisa–Koonga–Ahaste, Tõlla–Kamali ja Tali–Tuuliku teele.

Maanteeamet plaanib CO2-saastekvoodi müügist laekunud eurodega soojustada Pärnu liiklusregistri büroo hoone, neid töid korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

 

Riigiteede remont maakonnas

* Pärnumaa riigiteedele on riigieelarvest 2012. aastaks eraldatud 42,9 miljonit eurot, sealhulgas on Pärnus Ehitajate tee ja Audru-poolse lääneühenduse rajamine koos Sauga silla ehitamisega.

* Remonti lähevad Sindi-Lodja ja Hudsoni sild (Surju vald).

* Väljakuulutamisel on rahvusvaheline riigihange, et leida Kilingi-Nõmme–Mazsalaca tee Eesti-poolne ehitaja. Lõigu pikkus mõlemal pool Eesti ja Läti piiri on 17 kilomeetrit, põhiosas rahastab tööd Euroopa regionaalarengu fond.

* Freespuruga tehakse tolmuvabu katteid 18 kilomeetrit.

* Tolmuvabu katteid ehitatakse 30 kilomeetrit, sellest Kihnus neli kilomeetrit.

* Korduspindamist tehakse 87 kilomeetril, sellest 12 kilomeetril kiudpindamist.

* Remonditakse 31 kilomeetrit kruusateid.

* Pärnu maakonnas on 1429,5 kilomeetrit riigiteid, sellest umbes pool on kruusateed.

* Pärnu maakonna riigiteedel on 115 silda.

Andmed: Pärnu Postimees, maanteeameti Lääne regioon