Päästjad kamandasid kalamehe kaldale

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks.
Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Foto: Kristjan Teedema/POSTIMEES GRUPP

Eile ennelõunal anti häirekeskusele teada, et Pärnu jõel vasakkalda kallasraja ääres on kalamees jääl.

Kuna praegu valitseb Eestis jääle mineku keeld, läks pinnaltpäästeülikonnas päästja veekogule, et kalamees sealt ära kutsuda.

Kalamees võttis päästjaid kuulda ja tuli kaldale.

Päästeameti jääkaardi andmete kohaselt on jää paksus Pärnu jõel Kesklinna silla ja Papiniidu silla lähikonnas vaid viis sentimeetrit, ehk poole õhem kui ohutuks peetakse.

Jääolusid siseveekogudel saab vaadata jääkaardilt.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Maris Moorits pani lapsevanematele südamele, et nad tuletaksid oma võsukestele meelde, et nood omapäi veekogudele ei läheks. Samuti tuleks veekogu ääres hoida koerad rihmas.

Läbi jää vajunud inimesel tuleb arvestada, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu kümme minutit, laps kaotab nii madala temperatuuriga vees teadvuse veel varem.

Jääle minejal olgu kaasas ohutusvahendid, isegi siis, kui jää paksus on lubatud kümme sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem jää.

Jää on alati õhem vooluveekogudes, allika- ja koolmekohtades, suudmetes, kõrkjate ja sildade juures.

Päästeamet kehtestas eelmisel nädalal kõikjal Eestis siseveekogudel jäälemineku keelu, ennetamaks veeõnnetusi ja säästmaks inimelusid.

Nende suhtes, kes lähevad keelust hoolimata jääle, on võimalik algatada väärteomenetlus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles