Soomlased ootavad Pärnust rohkem noortele mõeldud meelelahutust

Ligemale viiendik küsitluses osalenud soomlastest mainis Pärnuga seoses randa ja merd. Foto: Mailiis Ollino

Tartu ülikooli Pärnu kolledž korraldas Soome sihtturu uuringu, et saada ülevaade põhjanaabrite üldistest reisimisharjumustest ning nende teadmistest Pärnu kohta ja huvist meie suvepealinna kui puhkusesihtkoha vastu.

Ankeetküsitluses osales 538 Soome elanikku vanuses 24–54, kes varem polnud Pärnus puhkusereisil käinud. Küsitluse järel tehti veel 25 veebiintervjuud.

Uuringust tuli välja, et Pärnust oli kuulnud kolmveerand vastanuist, seda peamiselt pere, sõprade ja tuttavate või internetiotsingute kaudu.

Pärnuga seoses mainisid vastajad esimesena spaasid ja kuurorti (veerand), randa ja merd (viiendik) ja soomlastest turiste (kümnendik). Järgnesid pargid ja kohalik söök-jook.

Veel mainiti suve, Soome lähedust Pärnule, jõge ja Jaansoni rada, golfi, Pulsi õlut, Weekend Festivali, Pärnus olevaid sõpru ja oma teist kodu seal, taskukohaseid hindu, lossi (Rannahotell või Ammende villa), Tartu ülikooli.

Huvi Pärnu kui puhkusesihtkoha vastu tundis pool vastanutest ja veidi alla poole küsitletuist plaanib selle sõidu kunagi ette võtta ja tulla siia kahe-kolmekesi nädalaks suvel või paariks päevaks madalhooajal.

Esmane argument lähiajal Pärnu reisida oleks COVID-19-piirangute kiuste või nende järel reisimise vajadus ja võimalus ning sündmused.

Reisi ajendina mainiti ka suve, sõprade soovitusi, ajalugu, kohvikuid, Tallinnas käigule lisaväärtuse andmist, sooduspakkumisi ja võimalust lennata.

Uuringust selgub, et me peame oma sihtkoha turunduses muutma korralikult suunda, et olla soomlastele jätkuvalt atraktiivne puhkusepaik.

Irina Talviste, Pärnu abilinnapea

Probleemina tõid vastanud esile, et suvel eelistavad nad puhata Soomes. Leiti sedagi, et suurematele ehk gümnaasiumiealistele lastele ei paista Pärnus meelepärast tegevust olevat.

Pärnusse otse Soomest lendamise võimalust kasutaks veidi alla poole vastanutest ja niisama paljud ei osanud kindlat seisukohta võtta. Kolmveerand vastanutest broneeriks piletid lennufirma kodulehe kaudu ja alla poole teeks seda reisibüroo veebilehel.

Pärnu konkurentideks peavad küsitletud peamiselt Edela-Soome rannikulinnu ja Baltikumi kuurorte eesotsas Jurmalaga, aga ka Palangat ja Sopotit ning Rootsi rannikulinnu. Jurmala puhul nimetati suure konkurentsieelisena korduvalt lähedust rahvusvahelisele lennujaamale ja Riiale. Eestis nähakse Pärnu konkurentidena Tallinna, Hiiumaad ja Haapsalut.

Uuringust nähtus, et 24–34aastased soomlased ei tunne Pärnut pea üldse: nooremad põhjanaabrid peavad Eestit vanemate põlvkondade sihtkohaks.

Samuti leiavad 24–34aastased soomlased, et nendeealistele ei leidu Pärnus sobivat tegevust. Neid ei huvita niivõrd koht kui selline, vaid see, mis seal toimub. Varem oli selle vanuserühma silmis tõmbenumber muusikafestival Weekend.

Uuringus osalenuil tekkis omakorda küsimus, mida noored pärnakad ise peavad oma kodulinnas 24–34aastastele huvitavaks.

Pärnu abilinnapea Irina Talviste tõdes, et taasiseseisva Eesti turismiajaloos on põhjanaabrid olnud kõige tähtsam sihtrühm ja et see edaspidigi nii oleks, tuleb muuta sihtkoha turundust.

“Uuringust selgub, et me peame oma sihtkoha turunduses muutma korralikult suunda, et olla soomlastele jätkuvalt atraktiivne puhkusepaik. See on paras proovikivi nii meie ettevõtjatele kui sihtkoha turundajatele, ent ma ei kahtle hetkeski, et üheskoos saavutame eesmärgi,” ütles Talviste.

Sihtturu uuringu tarvis koguti andmeid mullu oktoobrist detsembri lõpuni. Uuringu tellis Pärnu linnavalitsus.