Seljatatud koroonaviirus võib varem hauda viia

TÜ peremeditsiini professor Ruth Kalda leiab, et kindlam on koroonaviirust ennetada kui ettearvamatute tagajärgedega tegelda. Foto: Margus Ansu

Kui varem ei olnud koroonaviirusega nakatumise pikaajalistest tagajärgedest midagi teada, siis nüüd on leitud, et COVID-19 põdemise järgsel 12 kuul on inimeste suremus märkimisväärselt kõrgem. Riskiteguriteks nii vanus, sugu kui kaasuvad kroonilised haigused.

Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnutsi näeme-kuuleme iga päev statistikast arve, mis ütlevad, kui palju sattus koroonaviirusega nakatunuid haiglasse, kui palju suri ja haiglast koju sai. Samal ajal ei teatud seni suurt midagi, missugust mõju avaldab seljatatud koroona inimese tervisele pikaajaliselt.

Seetõttu otsustaski grupp TÜ teadlasi uurida andmeid patsientide kohta, kes COVID-19-diagnoosi olid saanud 2020. aasta veebruarist 2021. aasta veebruarini. Ühtekokku uuriti 66 000 inimese terviseandmeid ja järelduste tegemiseks võrreldi neid kohandatud kontrollrühmaga, keda oli ligemale 250 000 patsienti. “Meil oli võimalus aasta jooksul jälgida, mis nende inimestega saab,” märkis samuti uurimuse töörühma kuulunud Kalda.