Ahnus jättis metallidetektoristid ilma suurest leiutasust

Näituse "Pärnumaa arheoloogilised aarded ja peitleiud" kuraator on Margo Samarokov, kes andis välja ka samanimelise arheoloogiavihiku, kuhu on koondatud siitkandi põnevaimad leiud. Foto: Mailiis Ollino

Tänu inimeste teadlikkuse suurenemisele on üha sagenenud juhud, kus arheoloogide kätte satub esemeid, mis ei ole haruldased mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa ajaloo uurimise kontekstis.

Pärnu aastapäeva tähistamise raames avati Punase torni hoovigaleriis näitus, kus on välja toodud siitkandist leitud kõige väärtuslikumad ja haruldasemad arheoloogilised aarded ja peitleiud.

Näituse kuraator, Pärnu muuseumi arheoloogiakogu hoidja ja ajaloolane Margo Samorokov tõdes, et enamik leide jõuab nendeni muinsuskaitseameti kaudu, kellele need omakorda laekuvad metallidetektoristide tegevuse läbi. Ehkki detektoristidest on arheoloogidele palju abi, võib nende tegevus kaasa tuua probleemegi.

Rauksi mündiaare

2012. aastal leidsid metallidetektoristid Varbla vallast Rauksi külast ühe läbi aegade suurima mündiaarde, milles oli kokku 5182 vermingut aastaist 1447–1645. Aare koosnes peamiselt Venemaa traatkopikatest, Riia vabalinna killingitest ja Leedu krossidest. Peale selle oli seal viis kuldmünti ehk tukatit, millest osa oli rulli keeratud.

"Kuldmüntide leidmine aaretes on Eestis väga haruldane, sest maarahva kätte need üldjuhul ei jõudnud," avaldas Margo Samorokov. Ta lisas, et tollal kehtis reegel, mille järgi ei tohtinud talupoegadega kullas kaubelda, kuna kardeti, et kirjaoskamatut lihtrahvast hakatakse kuldmüntidega petma.

​

Leidnud aarde, otsustasid metallidetektoristid, et nad ei teata sellest muinsuskaitseametile, vaid proovivad ise leiu rahaks teha.