Karuputk ootab hävitamist Pärnumaalgi

Karuputke tõrjetööd lähevad tänavu maksma ligemale 402 000 eurot. Foto: Sille Annuk

Sel aastal tellis keskkonnaamet karuputke kui võõrliigi tõrje üle 2200 hektaril. Peatamaks hiid- ja Sosnovski karuputke levik, tuleb nad hävitada kõikides kasvukohtades.

Sosnovski ja hiidkaruputk on ohtlikud nii kodumaisele loodusele kui inimeste tervisele. Need ja muud invasiivsed liigid on Eestisse sattunud inimese abiga ja võtavad kodumaistelt liikidelt ära elupaiku.

“Kui karuputk toodi kunagi Eestisse söödakultuurina sisse, ei osatud arvestada tema kahjuliku mõjuga inimeste tervisele ja elusloodusele. Kliimamuutuste toel on uute invasiivsete võõrliikide Eestisse jõudmine ja püsimajäämine üha tõenäolisem. Seetõttu tuleb uute liikide sissetoomist vältida, et ennetada probleeme ja meie looduse tundmatuseni muutumist,” selgitas keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Kui karuputk toodi kunagi Eestisse söödakultuurina sisse, ei osatud arvestada tema kahjuliku mõjuga inimeste tervisele ja elusloodusele.

Eike Tammekänd, ​keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja

Keskkonnaameti tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel kauemgi. Esimene tööring peab olema lõpetatud 15. juuniks. Tõrjutakse tehakse kõikjal Eestis sõltumata maaomandist ja selle sihtotstarbest. „Mõnel pool on tõrjetööd juba alanud. Suurem töö algab mai teises pooles, mil taimed on kasvanud umbes 20 sentimeetri kõrguseks. Kindlasti ei jõua tõrjujad mai jooksul kõikidesse kolooniatesse, see aga ei tähenda, et mõni teadaolev koloonia jääks tõrjumata,” kinnitas Tammekänd.

Iga maaomanik ja loodusest hooliv kodanik võib karuputke ka ise välja kaevata, järgides keskkonnaameti kodulehel viidatud ohutusnõudeid. Kaardistatud kolooniate asukohti saab vaadata maa-ameti karuputke kaardirakendusest.

Oranžiga on tähistatud tõrjutavad karuputkekolooniad, sinisega hävinud kolooniad. Foto: Kuvatõmmis maa-ameti kaardilt

Karuputke tõrjutakse tihedamates kolooniates taimekaitsevahenditega, aga järjest enam ka labidaga välja kaevates. “Väljakaevamist eelistame peamiselt mahe- ja õuealadel, mesilate läheduses ja väikestes ja hõredates putkekolooniates. Veekaitsevööndis on taimi lubatud vaid labidaga kaevata,” selgitas Tammekänd.

Tänu tähelepanelike kodanike teadetele ja spetsialistide välitöödele kaardistas keskkonnaamet mullu 661 uut karuputkekolooniat 132 hektaril. Uutest leiukohtadest palub keskkonnaamet teatada oma meilil. Uued kolooniad lisab amet tõrjesse esimesel võimalusel, mitte hiljem kui järgmiseks suveks.

“Iga leitud ja tõrjesse lisatud koloonia aitab võõrliikide levikut ja nende ohjamiseks kuluvat aega vähendada,” ütles Tammekänd.

Maaomanikel on õigus karuputke riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb endal hävitustööd teha. Üksikuid taimi soovitabki keskkonnaamet välja kaevata maaomanikel endil.

Kuidas karuputke ohutult tõrjuda?

• Tegutsege rahulikult.
• Kandke pikki pükse, käiseid, kummikindaid ja kaitseprille.
• Eemaldage labidaga taime küljest suured lehed ja tõstke ettevaatlikult kaugemale. “Langetage” vars.
• Eemaldage õisikud ja jätke kuivama. Seemnetega õisikud põletage. Peavars peab olema juure küljest lahti.
• Kaevake välja juur, eemalda suurem muld ja jätke kuivama. Mitteõitsevate taimede puhul piisab ainult sellest sammust.
• Vältige kokkupuudet taime mahlaga. Peske mahlaga kokku puutunud koht vee ja seebiga, katke päikese eest. Konsulteerige perearstiga.
• Karuputke uutest leiukohtadest palub keskkonnaamet teatada meilil [e-mail].

  Andmed: keskkonnaamet

Erinevalt ülejäänud Euroopa riikidest on Eestis karuputke tõrjutud üle kümne aasta. Tänu järjepidevale tööle on taime levik meil aasta-aastalt langenud ja karuputke kohtab looduses aina vähem.

Karuputk on kantud võõrliikide nimekirja nii Eestis kui Euroopa Liidus, seega on teda kasvatada ja levikut mis tahes viisil soodustada keelatud.

Karuputke kui võõrliigi tõrjetööd lähevad tänavu riigile maksma ligemale 402 000 eurot.