Pärnumaa niidud läksid kaubaks nagu soojad saiad
/nginx/o/2020/04/17/13059805t1h5cab.jpg)
15. mai 2022, 11:30
/nginx/o/2022/05/15/14551801t1h9901.jpg)
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) otsis ja leidis partnereid ligemale 200 maatüki hooldamiseks pea 2000 hektaril, kus nüüd hakatakse taas loomi karjatama või heina niitma. Kõige suurem konkurents oli Pärnumaa puisniitudele, kus hektari eest pakuti kõrgeimat hinda ja tehti kõige rohkem pakkumisi.
RMK-l oli pakkumisel 342 poollooduslikku maatükki üle Eesti kogupindalaga 2113 hektarit, millest enamik on luha- ja rannaniidud. “Huvi poollooduslike koosluste majandamiseks on jätkuv,” tõdes RMK looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima Uusma, kelle sõnutsi esitas pakkumisi 96 isikut 205 maatüki ja 1735 hektari kohta
Riigimetsa majandaja tunnistas pakkumiste võitjaiks 80 isikut, kellest 69 on püsivad RMK koostööpartnerid ja 11 uued tegijad. Kõige rohkem andis riigimetsa majandaja maid kasutusse Tartumaal – 419 hektarit, järgnesid Saaremaa 297 ja Pärnumaa 230 hektariga.
Väikseim kasutusse võetud maatükk oli 0,27 hektari suurune rannaniit Saaremaal Kaugatoma-Lõu hoiualal ja suurim 123hektarine luhaniit Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal. Ihaldatuimaks osutusid aga Pärnumaal Vahenurme looduskaitsealal asuvad puis- ja aruniidud, millele konkureeris viis pakkumist.
Maatükkide keskmiseks aastaseks rendihinnaks kujunes 22 eurot hektari kohta ja kõrgeimat tasu pakuti just puisniitude eest, keskmiselt 133 eurot hektari kohta. Pärnumaal asuvate puisniitude eest pakuti koguni 300 eurot hektari kohta. Järgnesid kuivad niidud lubjarikkal mullal 112 euroga hektari kohta.