Eesti riik rikkus Johannes Lease õigusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Johannes Leas.
Johannes Leas. Foto: PP

Euroopa inimõiguste kohus (EIK) leidis, et Pärnu maakohtus ja Tallinna ringkonnakohtus pistisevõtmises süüdi tunnistatud Kihnu endise vallavanema Johannes Lease (pildil) õigusi rikuti menetluse käigus.

EIK asus seisukohale, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni on rikutud, kuna Leas ei saanud oma kriminaalasjas juurdepääsu jälitustoimikus olevatele tõenditele ja võis tutvuda vaid nende valikuliste jälitustegevuse materjalidega, mille esitas kohtule prokuratuur.

Inimõiguste kohus jättis rahuldamata Lease varalise kahju nõude (3716 eurot), kuid mõistis kaebaja kasuks 5200 eurot mittevaralise kahju eest (kaebaja nõudis 10 000 eurot). Kohtukulude suhtes pidas EIK tõendatuks ja vajalikuks 3000 euro suuruse kohtukulu väljamõistmist (kaebaja taotles 18 903 + 7614 eurot).

“See raha ei ole nii palju väärt kui see õiglus, mis võidule pääses,” tõdes Leas, põdemata sellepärast, et tema kasuks küsitust märkimisväärselt vähem raha välja mõisteti.

Siinkohal on aga oluline teada, et EIK ei ole osalisriikide kohtute otsuste suhtes apellatsioonikohus ega saa tühistada, muuta ega parandada osalisriikide kohtute otsuseid.

Seega on Lease poolt Maalehele öeldud fraas “Tänasest päevast ei ole ma enam kurjategija” vähemalt selles mõttes väär, et inimõiguste kohus ei mõistnud Least pistisevõtmises õigeks.

Süüdi mõisteti Leas Pärnu maakohtus 2007. aasta 30. novembril tehtud otsusega, millega talle määrati kaks ja pool aastat vangistust selle eest, et ta 2005. aastal ettevõtja Taivo Luigelt pistist võttis. Nimetatud otsuse jättis 2008. aastal muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.

Leas on siiski seda meelt, et EIK teisipäeval langetatud otsusega on ta niisama hästi kui süüst puhtaks pestud. “Kogu see kohtuprotsess tervikuna on tunnistatud Euroopa kohtus ju mitteõiguspäraseks, mis maakeeli väljendades tähendab seda, et mind mõisteti õigeks,” argumenteeris ta.

Ent sellega ei ole protsess Leasele lõppenud. “Nüüd alles ju huvitavaks läheb,” sõnas inimõiguste kohtu otsusest tublisti söakust juurde saanud Leas. Soovimata täpsustada, milline on tema järgmine käik. “Ma ei ole hariduselt jurist, ma olen laevajuht ja pean omale asja nüanssideni täiesti selgeks tegema,” ütles Leas, kes vastulöögi strateegia paikapanemiseks vajab paar nädalat aega.

Märksõnad

Tagasi üles