Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne ja Eestimaa looduse fond (ELF) palub autojuhtidel olla tähelepanelik. Massiliseks rändeks kasutatavaid teelõike tuleks võimalusel vältida.
Liiklejatel tasub olla tähelepanelik, algas suur konnade kevadränne
Eestis rändavad kahepaiksed pärast virgumist talvitumispaikadest sigimispaikadesse, kuid paraku on mõnigi rändetee risti tiheda liiklusega teedega.
“Sellistel lõikudel võib mõne tunniga hukkuda sadu konni, kes järgmist põlvkonda ei anna. Ühele kohalikule populatsioonile võib selline süsteemne hukkumine kevadisel pulmateel tähendada väljasuremist,” ütles “Konnad teel(t)” kampaaniajuht Birgit Purga.
Konnad on teel pulmi pidama kõikjal Eestis. Õhtused plusskraadid ja mõnes paigas sadanud vihm on kahepaiksete rändele suure hoo andnud.
Massiline teedel hukkumine on suurem kärnkonnade puhul, kuna nad ei hüppa, vaid kõnnivad.
Birgit Purga, “Konnad teel(t)” kampaaniajuht
Praegu on peamised liikujad kärnkonnad ja rohukonnad. Viimased neist hüppavad ja saavad seetõttu kiiremini üle tee. “Massiline teedel hukkumine on suurem kärnkonnade puhul, kuna nad ei hüppa, vaid kõnnivad,” selgitas Purga.
Konni üle tee aidates on väga oluline järgida liiklusohutuse põhimõtteid.
Nii kahepaiksete kui ka konnatalguliste turvalisuse pärast soovitatakse talgukohtades kasutada ajutist konnatõket. See takistab konnade teele pääsemist ja talgulised saavad tee äärest tõkke tagant konnad ämbrisse koguda ning ohutuses veendudes nad üle tee toimetada. Enne konnadele appiminekut tuleks kindlasti tutvuda konnatalgute infoga ELFi koduleheküljel.
Aktsioon “Konnad teel(t)” toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, tõsta inimeste teadlikkust looduses tähtsat rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade konnade rändepaikadest kogu Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 176 000 kahepaikse.