Võõrliikide levikule aitab piiri panna ballastvee puhastus

Eesti merealast on viimase 15 aastaga leitud 12 kahjulikku võõrliiki, kellest tuntuim on ümarmudil. Foto: Henn Soodla

Piiramaks võõrliikide levikut, peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama.

Uuringud näitavad, et laevadega jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka – Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Kaspar Andersoni sõnutsi võib arvata, et põnguskilbiline on siia jõudnud ballastveega. “Kui Jaapanis laeva pumbatud ballastvesi pumbatakse välja Läänemeres, satub siia veeliike, kelle looduslik elupaik on Vaikses ookeanis. Mõni selline liik suudab ellu jääda ka Läänemeres, ohustades nii aga kohalikke liike, kelle elukoha ja toidulaua võõrliik üle võtab,” märkis Anderson.

Eesti merealast on viimase 15 aastaga leitud 12 kahjulikku võõrliiki, kellest tuntuim on ümarmudil. Läänemeres tervikuna elutseb 225 kahjulikku võõrliiki.

Eesti ühines ballastvete kasutamise rahvusvahelise kokkuleppega 2018. aastal. Leppe kohaselt tuleb laeva ballastvett puhastada ja selleks peavad alustel olema puhastusseadmed. Ballastvee käitlemise nõuded kohalduvad kõikidele rahvusvahelisi reise tegevatele laevadele, millel on ballastvee mahutid.

Juhul kui laevad liiguvad ühes merepiirkonnas ja kindlate sadamate vahel, ei pea alati ballastvett puhastama ja selle kohta antakse vabastus. Selleks tuleb enne hinnata ja uurida külastatavate sadamate merealal levivaid liike.