Mõnest maakoolist pääseb kõrgkooli vaid iga viies

Pärnumaa kõige suuremast gümnaasiumist jätkab kõrgkoolis 93 protsenti. Foto: Urmas Luik

Kõige halvemad väljavaated kõrgkooli pääseda on Pärnumaal Häädemeeste keskkooli ja Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilastel, seevastu Pärnu Koidula gümnaasiumi lõpetanutest jätkab kõrgkoolis 93 protsenti.

Pärnu linnavalitsuse kodulehel avaldatud Pärnu linna ja maakonna gümnaasiumide võrdlustabelist selgub, et paremad maagümnaasiumid suudavad anda paremat haridust kui mõni linnakool. Õpilane, kes asub õppima Kilingi-Nõmme gümnaasiumis, Tõstamaa keskkoolis või Vändra gümnaasiumis, saab tugevama hariduse kui Pärnu Ülejõe gümnaasiumis. Loomulikult on tegu vaid võimalustega, mille realiseerimine sõltub igaühest endast, andekaid lapsi leidub kõikides koolides.

Isegi wifit pole

Kui Pärnu täiskasvanute gümnaasium välja jätta, on maakonna kõige väiksem kõrgkoolis jätkavate lõpetajate protsent – 20 – Häädemeeste keskkoolis. Kool pakub hispaania keelt ja tasuta koolilõunat, 227 õpilasega ollakse õpilaste arvult maakoolidest tagantpoolt kolmandad.

220 õpilasega Pärnu-Jaagupi gümnaasiumist jätkab kõrgkoolis 38 protsenti. Erandina ülejäänud gümnaasiumide seas pole koolis wifi levi, kuid koolilõuna on tasuta.

Maakonna väikseim, 165 õpilasega Tõstamaa keskkool võib uhke olla, sest nende lõpetajatest jätkab kõrgkoolis 60 protsenti. Kuigi võõrkeeltest pakutakse vaid inglise ja vene keelt, annab mõlema võõrkeele selgeksõppimine parema stardipositsiooni kui paar aastat mõne romaani keele õppimine.

Vändra gümnaasiumist (375 õpilast) jätkab kõrgkoolis samuti 60 protsenti. Siin saab õppida inglise, vene ja saksa keelt ning valikainena isegi Aasia ja Aafrika maade ajalugu. Koolilõuna maksab 77 senti päevas (enamikus maakoolides on see tasuta), wifit võib kohata ainult ürituste ajal.

Maakoolidest on tugevaim Kilingi-Nõmme gümnaasium. Koolis õpib 365 õpilast, eelmise aasta lõpetanutest jätkas kõrgkoolis 62 protsenti. Keeltevalikus on inglise, saksa ja vene keel, koolilõuna on kõikidele õpilastele tasuta, isegi ujumistunde suudetakse Tihemetsa ujulas anda.

Kuhugi maa- ja linnakoolide vahele jääb 350 õpilasega Sindi gümnaasium. Kool võimaldab õppida näiteks hispaania keelt, ent kõrgkooli pääseb vaid 52 protsenti lõpetanutest. Lõuna eest tuleb maksta 77 senti päevas.

Linnas on kallid lõunad ja vähe liikumist

Pärnu kõige nõrgem kool on 760 õpilasega Ülejõe gümnaasium. Kõrgkooli pääseb siit 50,7 protsenti, ujumis- ja suusatamistunde pole, koolilõuna maksab 1.15 eurot. Samal ajal saab siin ainsana Pärnumaa gümnaasiumidest õppida soome keelt.

618 õpilasega Vene gümnaasium suudab üllatada ainult sellega, et e-kooli kasutab üksnes 1.–9. klass. Kõrgkoolis jätkab ligi 60 protsenti lõpetanutest, keeltevalikus on vene, eesti, inglise ja saksa keel, koolilõuna maksab 1.25 eurot.

Klassikaliseks gümnaasiumiks pürgiv Hansagümnaasium jääb esialgu veel Sütevaka, Koidula ja ühisgümnaasiumi varju. 355 õpilast, kõrgkoolis jätkab 68 protsenti, keeltevalikust leiab vene, inglise, saksa ja hispaania keele. Ei mingeid ujumis-, suusatamis- või uisutamistunde, koolilõuna hind on 1.20 eurot.

Suure keeltevalikuga on 774 õpilasega ühisgümnaasium. Inglise keele süvaõppe kõrval on koolis võimalik õppida vene, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania ja itaalia keelt, ent ujuda, suusatada ega uisutada kehalise kasvatuse tundides ei saa. Kõrgkoolis jätkab 80 protsenti lõpetanutest, koolilõuna maksab 1.15 eurot.

Humanitaargümnaasiumile kohaselt võib Sütevaka humanitaargümnaasiumis õppida ladina ja kreeka, peale selle inglise, saksa, prantsuse, hispaania ja vene keelt. Koolis on 337 õpilast, kõrgkoolis jätkajate protsent on 88. Riigieksamite tulemustelt oldi Eestis neljandad, koolilõuna maksab 1.15 eurot.

Pärnumaa suurimast, 1007 õpilasega Koidula gümnaasiumist jätkab kõrgkoolis 93 protsenti, neist 81 protsenti õpib tasuta kohal. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik ujuda ja suusatada-uisutada, koolilõuna hind on 1.22 eurot.