Pildid ⟩ Öömatkalised rõõmustasid Surjus ühesolemise üle

Surju öömatkajad läksid koolimajast parki. Foto: Kalju Sarapu

Päeval, mil 106 aastat tagasi loeti Pärnus ette Eesti Vabariigi sünnidokument, pidasid surjulased rahvamajas pidu. Ülevaate tollastest sündmustest ja 23. veebruari tähtsusest nii Pärnumaa kui koduriigi ajaloos tegi ajaloolane ja arheoloog, Pärnu muuseumi eelmine direktor Aldur Vunk.

Tähtpäeva ametliku poole järel algas meeleolukam osa. Kava järgi astusid püünele 2023. aasta naiskooriks pärjatud Surju rahvamaja egiidi all tegutsev Kirekeel, tantsujalgsed naisrühmad Sõbratarid ja Vikkel, Sindi seltsimaja naisansambel Šal-lal-laa ning solist Robin Mittenbritt.

Sellega ei pannud surjulased pidupäeva eelõhtule veel punkti, vaid sättisid ennast matkariidesse, võtsid kaasa laternad ja lambid ja tõrvikud ning suundusid koolimaja juurde. Kilingi-Nõmmest tõi buss rahvast lisaks ja autodega tulijad täitsid parkla. Saarde vallas tavaks saanud, Eesti Vabariigi aastapäeva künnisel toimunud neljandale öömatkale ei osanud ürituse algataja-eestvedaja Dea Jürimäe enda sõnutsi nii palju osavõtjaid oodata. Registreerus 132, kuid silmaga võttes oli neid rohkem.