Vändras Vihtra teel käib viie peremaja ehitus

Esimesed elanikud saavad Vändra alevis Vihtra tee äärde valmivatesse peremajadesse kolida hilissügisel. Peremajade ehitus algas jaanuaris. Foto: Ants Liigus

Vändras Vihtra tee äärde valmivatesse psüühilise erivajadusega inimeste peremajadesse saavad esimesed elanikud hakata kolima novembris.

Asum hakkab kandma nime Vändra Kodu ja seal leiab elupaiga poolsada psüühilise erivajadusega, nii vaimupuude kui psüühikahäirega eri vanuses täiskasvanut.

Elanikeks saavad siiani Eestis laiali asunud Pärnumaa elanikud, aga ka need, kes avaldavad soovi elada just Vändras.

Riiklikke hooldekodusid haldava ja projekti vedava AS Hoolekandeteenuste teenuste direktor Liina Lanno ütles, et valmivate peremajade tulevastest elanikest enamik on seni elanud suurtes amortiseerunud mõisahoonetes, mille tänapäeva nõuetele vastavaks kohandamine pole majanduslikult mõistlik ega tihtilugu võimalikki.

Ja kuigi mõisahooned asuvad küll looduskaunites kohtades, pole nende ümbruses töökohti ega väljundeid aktiivseks tegevuseks, rääkimata vajalikust taristust.

“Seetõttu ei pääse mõisates ja teistes kaugetes ning eraldatud teenusekohtades elavad inimesed tihti ilma spetsiaalset transporti korraldamata liikuma. Kultuuriürituste, raamatukogu, tervisekeskuse, ametiasutuste, kaupluse, postkontori või näiteks perearsti juures käimine on neile raskendatud ja kulukas,” tõdes Lanno.

Vändra Kodu ehitust alustasid AS Nordecon ja AS Eston Ehitus jaanuaris.

Vändra peremajad lähevad maksma 2,16 miljonit eurot. Sellest lõviosa tuleb Euroopa regionaalarengu fondist, ülejäänud Eesti riigi eelarvest.

Ühes Vändra Koduga ehitab Hoolekandeteenused ajakohased eluasemed erivajadustega inimestele riigis 11 paika.

Esimesed kaks peremaja avatakse aprillis Viljandimaal Karulas, järgmised kaks juulis Viljandis. Veel sel aastal avavad uksed peremajadel põhinevad uued teenusekohad Kehras, Tapal ja Läänemaal Uuemõisas.

Ei ole kinnine asum

Kui esialgu ehitatakse Vändras viis kümnele inimesele mõeldud peremaja, siis edaspidi rajatakse elamute vahele ühtne tegevusala, kuhu tulevad spordiplatsid, puhkenurgad, aia-ala läbimõeldud haljastusega.

Vändra Kodu elanikud ei jää kõrvale alevi elust: nad kasutavad kohalikke spordi- ja kultuurivõimalusi, perearsti teenust ning löövad kaasa alevirahva ettevõtmistes.

Üks kerkivast viiest peremajast on mõeldud liitpuudega klientidele, kes vajavad ööpäev läbi erihooldusteenust. “See tähendab inimesi, kellel peale vaimupuude sageli ka füüsiline puue, nad on näiteks ratastoolis ning seetõttu vajavad tavalise hooldusteenuse kõrval muud abi,” selgitas Lanno.

Lanno rõhutas, et peremajadesse elama asuvad inimesed on rahumeelsed ega vaja kuidagi erilist kohtlemist. “Peremajadel põhinev küla ei ole kinnine territoorium ja sealsed elanikud liiguvad ringi nii iseseisvalt kui meie tegevusjuhendajatest saatjatega,” rääkis ta.

Elatakse kümnekesi ühise perena elamus, kus enamikul asukaist on oma tuba, ühiseks kasutuseks aga avar elutuba kööginurgaga.

Kõikide peremajade elanikud teevad majapidamistöid, võimalusel ka muud tööd ja vaba aja sisustab igaüks oma meele järele. Et see mõte õnnestuks, soovib Hoolekandeteenused teha koostööd kohalike ettevõtjatega. Jõukohast rakendust võiksid erivajadustega inimesed leida näiteks sorteerija või pakkijana, abi- ja välitöödel või õmblus- ja käsitöö tegemisel.

Küla loob töökohti

Lanno jutu järgi hakkab küla ise andma tööd ligikaudu 20 inimesele, kelleks peale Vändra Kodu juhi on iga päev kohal olevad tegevusjuhendajad.

Enne avalikke tööotsinguid korraldab Hoolekandeteenused sisekonkursid, et võimalikult palju ära kasutada oma ettevõtte väljaõppinud ja kogemustega personali.

Kui kõiki ametikohti täita ei õnnestu, hakatakse inimesi otsima kohalike seast. “Avaliku konkursini jõuame eeldatavasti augustis,” arvas Lanno.

Inimeste otsimisel väljastpoolt ettevõtet tehakse koostööd töötukassa ja kohalike omavalitsustega ja siin on juba sõnadest kaugemale jõutud. Nimelt on töötukassa, Hoolekandeteenused ja neli omavalitsust – Tootsi ja Tori vald, Vändra alev ja vald – löönud käed, et ühiselt alustada töötute tööharjutuse projektiga.

“Kuna Vändra hooldekodu kõrvale kerkib hoolekandeküla, võttis töötukassa meiega ühendust ja pakkus välja, et võiksime panna kokku tööharjutuse grupi, kuhu kuuluks 10–14 inimest neljast lähivallast,” rääkis Vändra alevi sotsiaalnõunik Kersti Tilk.

Väljavalitud on läbinud psühholoogide juures testid, nad on tunnistatud sobivaks töötama sotsiaalvaldkonnas. Tööharjutus on jagatud kaheks: teoreetilises osas teeb Tartu ülikooli Pärnu kolledž 40 tundi sissejuhatust sotsiaaltöösse, töötutega tegelevad jurist ja psühholoog. Arvutiõpetuses õpitakse muu hulgas, kuidas koostada elulookirjeldust ja motivatsioonikirja, toimetada ID-kaardiga.

Teooriale järgneb praktiline töö, mille eest maksab tasu töötukassa. Tööharjutust sooritavad töötud peale Vändra Kodu teistes kohalikes sotsiaalasutuses.