/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2024/04/30/16039336t1hfad6.jpg)
Viimased kolm aastat on Eesti maanteedel uuritud, kas ja kuidas mõjutaksid valgusreflektorid metsloomadega juhtuvaid liiklusõnnetusi. Selgus, et niiviisi oleks võimalik ära hoida kokkupõrkeid loomadega ja päästa suure hulga loomade elu.
Valguspeegeldid on päästnud Eesti teedel kümnete loomade elu
Igal aastal hukub Eesti teedel kokkupõrkes sõidukiga üle 5000 suuruluki, see tähendab keskmiselt 15 õnnetust ööpäevas.
2020. aastal alanud projekti “Ulukid teel” raames paigaldati kogu Eesti peale 137 kilomeetrile maanteele piirdepostide külge valgusreflektorid. Kahe järjestikuse piirdeposti vahele tekib auto tuledest metsa poole valgusmüür, mis hoiab metslooma teest eemale. See mõjub ulukile kui valgusfoor, andes hoiatussignaali, et teed ei ole mõistlik sel hetkel ületada. Uuringu tulemusi hakati mõõtma 2021. aasta alguses ja seda tehti kolm aastat.
/nginx/o/2024/04/30/16039337t1hdca4.jpg)
Loodusuurija, zooloog Ragne Erimäe teatel näitas uuring, et katselõikudel säästeti tänu reflektoritele ligemale 60 metskitse, kes nendel teedel oleksid muidu hukkunud. Kahjukuluna hoiti kokku 145 000 eurot.
Eesti jahimeeste seltsi (EJS) projektijuhi Urmas Salmu selgitusel on riigis üle 80 000 kilomeetri teid, kuid metsloomadele ohtlikuks võib pidada neist ligikaudu 5000 kilomeetrit. Kui vaid ohtlikud teelõigud varustada reflektoritega, hoiaks aastas ära üle 1600 õnnetuse metskitsedega, samuti paarsada põdraga kokkupõrget. Tõsi, see tähendaks kahe miljoni eurost investeeringut.
Transpordiamet andis loa jätkata reflektorite paigaldamist maanteedele, et kahe lähiaasta jooksul koguda veel teaduspõhist materjali.
Algatuse kokkuvõttes selgus, et kuna reflektorite tõhusus on väiksem kui ulukitaradel, ei asenda peegeldid tarasid väga kõrge ohutasemega esimese klassi maanteedel. Küll võiksid reflektorid olla liiklusohutust edendav lisameede ulukiohtlikel teise klassi maanteedel ja kogujateedel.
“Ulukid teel” sai teoks EJSi ja If Kindlustuse koostöös.