/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2024/10/29/16451156t1h679c.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas valitsuse määruse eelnõu, millega 2027. aasta vanaduspensioniiga on 65 aastat ja üks kuu. Pensionilemineku vanus tuleb välja kuulutada kaks aastat ette, mis tähendab, et 2027. aasta pensioniea peab valitsus kinnitama järgmise aasta alguseks.
Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga kalendri-, mitte sünniaastapõhine. See tähendab, et iga kalendriaasta kohta kehtestatakse uus pensioniiga.
"Vanaduspensioniea uued arvutamise valemid võeti vastu juba kuus aastat tagasi. Ühelt poolt aitab see suurendada pensioni arvutamise aluseks olevat staaži, teisalt peame paratamatult saama hakkama ka tööealise elanikkonna vähenemisega," sõnas Riisalo ja lisas, et oluline on kõigi panus, tagamaks meie sotsiaalsüsteemi kestlikkus.
Vanaduspensioniiga sõltub 65aastaste inimeste eeldatavast elueast ja seda arvutatakse viieaastase perioodi keskmisena. Näiteks 2027. aasta pensioniea arvutamisel võetakse aluseks aastate 2019–2023 keskmine eeldatav eluiga.
2027. aastal jõuavad vanaduspensioniikka 1962. aastal sündinud inimesed, välja arvatud need, kelle sünnipäev on detsembris. Detsembris sündinud inimesed saavad 65 aasta ja ühe kuu vanuseks 2028. aasta jaanuaris ja nende pensioniiga saabub 2028. aastal, mille täpne aeg selgub 2025. aasta vanaduspensioniea määruse alusel.
Pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks on vanaduspensioniiga tõstetud alates 1994. aastast ehk kokku neljal korral. 2009. aastal otsustati see tõsta 65ni aastaks 2026. Viimasena otsustati, et vanaduspensioniiga hakkab alates 2027. aastast muutuma koos eeldatava eluea muutusega, seega: pensioniea muutus on statistiline ja sõltub eeldatavast elueast.
