Teadlased: Kormorane peaks Euroopa Liidus ühiselt ohjama

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani. Foto: Urmas Luik

Teadlased leiavad, et suure isuga kormoranide vastu saab võidelda üksnes siis, kui Euroopa Liidu riigid koostööd teevad.

Kalanduse teabekeskus korraldas rahvusvahelise seminari "Kormoranide mõju kalastikule ja ökosüsteemile", kus nii Eesti, Taani ja Saksamaa teadlased arutlesid kormoraniprobleemi üle.

Tartu ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Lauri Saks märkis, et 1998. aastal, kui Eestis oli umbes 4000 haudepaari, selgus uuringust, et näiteks koha moodustas kaks–kolm protsenti kormoranide toidust. Karbaste päevane toiduvajadus on 350–500 grammi kala. Arvutuslikult sõid kormoranid ära Väinamerest 12,8 tonni koha ehk ligikaudu 100 000 noorkala aastas. Toona oli kormorane kümme korda vähem.

Saks märkis, et kuigi eelmise kümnendi alguses loodeti kormoranide asurkonna stabiliseerumist, on nende arvukus viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud. Lindude on ohjata proovitud aastakümneid, kuid teadlaste arvates pole kuhugi jõutud. Analoogsel üritusel kuus aastat tagasi oli Saks öelnud, et ega midagi muutu, kui ei asuta tegudele.