Energeetikateadlased sagedusala vahetusest: Paanikaks pole põhjust

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg (paremal) ja kaasprofessor Jako Kilter (vasakul) energaatikateemalises infotunnis. Foto: Eveliis Vaaks

• Mart Landsberg: Sagedusala muutust on avalikus ruumis üle müstifitseeritud
• Kas igal kodumajapidamisel peaks olema varugeneraator?
• Jako Kilter: Eesti energiasüsteem on võimeline töötama väiksema lokaalse saarekesena

Eesti lahutab oma elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast ja liitub Mandri-Euroopa omaga. Tekkinud on küsimusi, kahtlusi ja isegi hirme, millest paljud võiks kokku võtta küsimusega: kas meid ootab ees pimedus? Tallinna tehnikaülikooli ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog  kinnitavad eksperdid, et paanikaks pole põhjust.

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg rääkis, et viimastel aastakümnetel on Eesti energiasüsteemi üks suurimaid riske olnud sõltuvus Venemaa elektrivõrgust. See on pakkunud küll stabiilsust, kuid on tähendanud ka haavatavust võimalike geopoliitiliste riskide suhtes. "Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame. Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda, vaid pigem vähendab riske," ütles ta.

Landsbergi arvates on sagedusala muutust avalikus ruumis üle müstifitseeritud. "Sellistes sammudes nagu Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga ei ole midagi erakorralist," ütles Landsberg. Ta tõi näiteks Iirimaa, mille suurus ja energiasüsteem sarnanevad Balti riikidega ning mis tuleb edukalt toime ka olukordades, kui puhub tuul ja paistab päike ning muud elektrijaamad ei tööta.

Seoses sagedusala vahetusega on kõige sagedamini küsitud, kas igal kodumajapidamisel peaks olema varugeneraator. "Inimesed, kellele elekter on eluliselt tähtis, peaksid alati olema valmis katkestusteks – olenemata sellest, kas oleme ühendatud Venemaa või Euroopa sagedusalaga," vastas Landsberg.

Elektrikatkestusi võivad põhjustada eri tegurid: äärmuslikud ilmastikuolud, sabotaaž või tehnilised vead. Need riskid eksisteerivad sõltumata Eesti sagedusalast. "See, et liitume Mandri-Euroopa sagedusalaga, ei suurenda elektrikatkestuste tõenäosust," ütles Landsberg.

Kuigi leidub arvamusi, et Venemaa elektrivõrgust lahkumine ja Euroopa sagedusalasse liikumine võib kaasa tuua suuri riske või lausa voolukatkestusi, ei näe eksperdid paanikaks põhjust. "Meie uuringud ja simulatsioonid näitavad, et Eesti energiasüsteem on võimeline töötama nii väiksema lokaalse saarekesena kui ka suurema Euroopa süsteemi osana," avaldas Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor Jako Kilter.

Kilteri selgituse kohaselt on kõik viimase kümnendi jooksul rajatud elektrijaamad ja tootmisvõimsused projekteeritud selliselt, et need vastaksid Euroopa sagedusalas töötamise nõuetele. Samuti on tehtud ulatuslikke katsetusi ja modelleeritud eri stsenaariume, sealhulgas äärmuslikke olukordi. "Ei tasu üle müstifitseerida, et meid ootab ees pimedus. Ma arvan, et pigem ei oota," rahustas Kilter.