Maire Aunaste toob Pärnusse täituru

Maire Aunaste. Foto: PP

Vastab Maire Aunaste, telesaatejuht.

Pärnu linnavalitsus otsustas anda esialgu 19. maist 30. juunini tasuta kasutusse 6500 ruutmeetrit kesklinnast, et seal laupäeviti korraldada täiturgu. Turu käivitaja on teletäht Maire Aunaste. Täikadelt Tartus, Tallinnas (Kalevi keskstaadionil) ja Pärnus jõuab ekraanile saatesari ”Kirbuturu lood”.

Kuidas täikal siiani on läinud?

Sa mõtled eelmist suve? Läinud aprillis tuli mul ühel ööl mõte kirbuturust. Tallinnas ei suutnud ma sellist hästi ligipääsetavat kohta ette kujutada, siis meenus, et Tartus on üks Emajõe kallastest täiesti kasutamata, seal seisab vaid Atlantise ööklubi. Mõttest teoni kulus kuu ja meil oli 19 järgemööda vihmavaba laupäeva Tartus.

Kui esimestel turupäevadel oli paarsada müüjat, siis nende arv muudkui kasvas. Esimese suve kogemus näitas, et ideest teostuseni on vaja tahtmist. Tegime turu null krooniga, sama kavatsen teha nüüd Pärnus ja Tallinnas. Ilma rahata saab väga palju asju ära teha.

Mingid kulud tekivad ikkagi. Kuidas need kaetakse?

Läinud aastal läks kuludeta, kellelegi ei pidanud maksma, maa oli tasuta, Atlantise rahvalt palusime luba kasutada nende tualette, see oli väga vaevaline. Sel aastal tegi linnavalitsus plaani, kuhu tohivad müüjad minna ja kuhu mitte, märgiti ära 100 müügikohta, et ei segataks Atlantise tegevust. Sellest kohtade arvust ei piisa ja autosid panna pole samuti kuhugi, sest Atlantise parklat meil enam kasutada ei lubata.

Sain aru, et olen Tartus selle koha kaotanud, ja palusin Rein Kilki, kellel on Sadamateatri kõrval suur plats, luba seda kasutada. Nüüd tuleb kulutusi, vaja on üürida tualetid, tellida prügikastid, võtta tööle koristaja ning tegevjuht, sest ma ei saa kolmes linnas korraga olla. Loodan, et Tartu linnavalitsus leiab väikese toetusraha.

Pärnus ja Tallinnas püüan rahata toime tulla, et näha, kas asi läheb käima ja kas edaspidi on tarvis inimest ametisse võtta.

Räägime vanakraamiturust Pärnus.

Pärnus tegutseme Kesklinna silla kõrval parklas ja kail. Sealsamas on kohe uhke tualett, mis sellise ettevõtmise puhul on suur asi. Minu visioon pärineb maailmast: kirbuturg on igal pool ja Euroopas üsna sageli raekoja platsil. Meil on nõukogude aja tõttu peetud oma asjadega äritsemist halvaks tooniks. Tuleb mõelda teistmoodi: edasi antakse asju, mida endal enam vaja ei ole, anna need taaskasutusse, sest hinnad on tõepoolest sümboolsed.

Kirbuturu aktiivne kontingent on näiteks noored emad, kes saavad nii lahti laste väikseks jäänud riietest, kuigi turulisi on lastest pensionärideni, siin ealisi piiranguid ei ole. Kirbuturust ehk täikast ei saa kunagi küll.

Olen aru saanud, et vähemalt esimesel korral ei piirduta ainult turuga.

Esimesel turupäeval on vanade Ameerika autode näitus, aga kuna see algab kell 13, siis see turgu ei sega. Meie alustame pidulikult ja muusikaga täpselt kell 10, nii et meie müüjad-ostjad saavad selleks ajaks juba õhtule. Tartus olid esimesed kohal pool kuus hommikul, tulijaid oli kogu Eestist. Müüma tullakse sinna, kus ollakse keset linna. Kui turistide buss näiteks Endla teatri juures peatub, leiavad nad kirbuturu üles.

Mul endal väga palju turul osalemiseks aega ei jää, sest kuus tunniajalist saadet ootavad tegemist. Kahe võttegrupiga käime kolmel turul.

Kohtumiseni siis Pärnus 19. mail ja peame pöialt, et ilm ettevõtmist soosiks!