Euroopa rahaliit Grexiti ootuses

Võimalik, et Kreeka naasmine drahmile aitaks avada sellegi hotelli, mille turvakardinal kiri ”Suletud igaveseks”. Foto: Reuters

Euroopa Liidu liidrite mitteametlik kohtumine Brüsselis läinud nädalal ei andnud midagi, Kreekaga seonduvat puudutati vaid möödaminnes.

ELi liidrite kohtumisel jäi kõlama, et nende soov on Kreeka jäämine euroalasse, kuid Kreeka peab täitma kohustusi, mille suhtes on enne kokku lepitud.

Euroriikide rühma esimees Jean-Claude Juncker möönis siiski, et käsil on tegevuskava koostamine juhuks, kui Kreeka peaks olema sunnitud euroalast lahkuma.

Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti andmetel on Rootsi Riigipank juba mõnda aega tegelnud Kreeka eurost loobumise stsenaariumiga.

Üha enam levib seoses Kreeka 17. juuni parlamendivalimistega kartus, et pärast populistide võitu ei kavatsegi Kreeka jätkata oma kohustuste täitmist ELi, Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga (ECB) ees. Siis sunnitakse kreeklased minekule.

Makske maksud ära

Kreeka pahurust on suurendanud IMFi tegevjuhi Christine Lagarde’i intervjuu Briti ajalehele The Guardian, et ärgu kreeklased kaastunnet oodaku, tasumise aeg on käes ja maksud tuleb ära maksta.

Lagarde’il polnud õigupoolest pärast mingit põhjust oma väljaöeldut pehmendada. Ta on varem juba niigi väitnud, et kreeklaste valimiste tulemusel pole mingit tähtsust, sest oma kohustusi peab Kreeka sellegipoolest täitma.

Varahaldusfirma Integral Asset Management direktor Nick Dewhirst ütles telekanalile CNBC, et kui populistid Kreekas 17. juunil võidavad, lahkub riik järgmisel päeval euroliidust.

Pankuri arvates on põhiküsimus selles, et Saksamaa peab pikendama tööiga 65 aastalt 67 aastani, et maksta kreeklastele, kes lähevad pensionile 50aastaselt.

Grexit

Prantsuse vasakliberaalses päevalehes Le Monde kirjutas majandusteadlane Jacques Sapir, et ELi riigi- ja valitsusjuhid soovivad hoida Kreekat euroalas. Siiski on kõige mõistlikum otsus pikas perspektiivis riigi loobumine eurost, isegi kui see tähendaks ühisraha lõppu.

Õigupoolest on kaks varianti. Kas ELi riigid kinnitavad oma soovi investeerida Kreeka majandusse, et taastada osaliseltki selle konkurentsivõimet, mis 2002. aastast alates on vähenenud 35 protsenti. Või on vaja panustada Kreeka lahkumisse euroalast ja rahvusvaluuta drahmi 50protsendisesse devalveerimisse. Teine variant, kuigi karm, oleks eelistatum kui karmi kärpekava jätkamine, mis on kokku lepitud Kreeka ja ELi troika vahel.

Briti majandusväljaanne The Economist usub, et euro tulevik sõltub suuresti Saksamaast. Euroopa valik tehakse Berliinis, kinnitasid britid, kes euroalast väljaspool.

Šveitsi vasakpoolne nädalaleht Die Wochenzeitung (WOZ) avaldas kartust, et Kreeka lahkumine euroalast oleks saatuslik kogu Euroopale. Kui Euroopa otsustab teha Kreekast näite, kahjustavad selle tagajärjed unistust ühendatud Euroopast. ”Kaalul on üsna palju. Jääb üle ainult loota, et otsustajad Ateenas, Berliinis ja Brüsselis on teadlikud oma ajaloolisest vastutusest,” kirjutas WOZ.

Mõjukas USA päevaleht The Washington Post kasutas eilses numbris mõistet ”Grexit”, mis tähendavat Kreeka lahkumist euroalast ja drahmi taas käibele võtmist.