/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
Pärnumaa naisühenduste esindajad kohtusid teisipäeva pärastlõunal linnapea Toomas Kivimägiga, kellega arutati kodukoha käekäiku ja jõekallaste kui avaliku ruumi avamist linnakodanikele.
Naiste ümarlaud soovitab Martensi nime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa naisteühenduste võrgustiku koordinaator, MTÜ Kodanikujulguse esinaine Astrid Hindriks rääkis, kui oluline on uues üldplaneeringus tekitada avalik ruum Pärnu jõe kallastel, avada vaated veekogule ja järgida detailplaneeringutes seda põhimõtet.
Paraku oli ümarlauda kogunenutel tuua vastupidiseid näiteid, kus era- ja ärihuvidega astutakse üle igaüheõiguse põhimõttest, et keegi ei tohi mis tahes kaalutlustel kallasrada sulgeda.
Lõppeva looduskaitsekuu teema “Allikad ja jõed – elu voolavad lätted” tuletas meelde valukoha, mille ümarlaua liikmed sõnastasid pöördumises linnavalitsusele ja volikogule veebruaris. See on mure, et jõge ei kasutata asumeid ühendava veeteena.
Kui linnavolikogu poliitilises otsuses nähakse ette jõetranspordile vastav taristu, haaravad ettevõtlikud mõttest kinni ja tekivad äriideed veeliikluse korraldamiseks.
Pärnu elu korraldamisest rääkides märkis meer, et kõige tähtsam eesmärk on linna laenukoormuse vähendamine ja muret teeb elanike arvu kahanemine.
“Inimese jaoks on kolm olulist asja, need on töö, tervis ja turvalisus,” mainis linnapea, misjärel viis arutelu politseinike jalgsipatrullide vajaduseni, et Pärnu südameski ei peaks tavakodanik kartma kurikaelte ohvriks langemist.
Pärnumaa naisteühenduste ümarlaua nimel tegi Hindriks veel kord ettepaneku kaaluda Port Arturi ja Pärnu keskuse vahelisele väljakule Martensi nime andmist, sest see väärtustaks Pärnus 1845. aastal sündinud rahvusvahelise õiguse professori ja diplomaadi Friedrich Fromhold Martensi sünnilinna kodu- ja välismaal.
Jaanikuu hakul sõidab ümarlaua kümme liiget Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri kutsel Brüsselisse ja teeb seal rahvapoliitikat, andes üle Eesti põllumeeste võrdset kohtlemist taotleva märgukirja, sest praeguse seisukoha järgi vanade Euroopa Liidu riikidega võrreldes toetused enne 2028. aastat ei võrdsustu.