/nginx/o/2012/05/31/1138652t1h5362.jpg)
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati Pärnu maakonnas 82 584 inimest, 2000. aasta rahvaloendusega võrreldes on Pärnumaal püsielanike arv vähenenud 8628 ehk 9,5 protsendi võrra.
Pärnumaal elab 82 584 püsielanikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigis kokku loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra, teatas statistikaamet.
31. detsembrist 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.
Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega, on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052). Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti (31.12.2011) elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.
Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis. „Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit.
Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14aastased rahvastikust 18 protsenti, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15 protsendile. Samas oli 65aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18 protsendini (2000. aastal oli neid 15 protsenti). Tööealiste (vanus 15–65) osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele (67 protsenti).
Võrreldes eelmise rahvaloendusega, on suurenenud Harjumaa ja Tartumaa elanike arv, ülejäänud maakondade elanikkond on vähenenud. Kohalike omavalitsuste rahvaarvud avaldatakse 2012. aasta lõpus.
"Rahvastiku piirkondlik kontsentreerumine on jätkunud," ütles professor Ene-Margit Tiit.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tulemused läbivad hiljemalt detsembriks täiendava võrdluse eri riiklike registritega. Hinnatakse loendamata jäänud isikute arvu ja pärast seda otsustatakse jooksva rahvastikustatistika korrigeerimisvajadus.
Rahvaloenduse tulemused avaldatakse 2012.-2013. aasta jooksul.
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.