Heli Lehtsaar: Väikelaen võib kasvada suureks kohustuseks

Heli Lehtsaar.

FOTO: PP


Vastab Heli Lehtsaar, tarbijaveebi Minuraha.ee toimetaja

Paljud meist seisavad praegu probleemi ees: raha napib, kuid tahaks puhkust siiski mõnusalt veeta: natuke reisida ja endale ning perele üht-teist lubada.

Heli Lehtsaar soovitab esmalt mõelda, kas soovitud asja on hädasti vaja, ning arvutada, kui kalliks laen koos intresside, lepingutasu ja muude kuludega läheb. Samuti ei tohi meelest lasta, et edaspidi peab millestki loobuma, et igakuiseid laenumakseid tasuda.

Millal siiski tasub puudujääv summa laenata, millal mitte?

Laenuvõtmist kaaludes tasub meeles pidada lihtsat reeglit: kas asi, mille tarvis laenan, peab vastu kauem, kui kestab laenu tagasimaksmine? Suurte väljaminekute puhul, olgu selleks siis kodu, mööbel või masinad, on vastus üldiselt “jah”. Lühiajaliste emotsionaalsete vajaduste rahuldamisel, näiteks reisimine, aga paraku “ei”.

Nii ongi näiteks reisibüroode viimase hetke sooduspakkumisi mõtet kasutada neil, kel reisiks vajaminev raha endal olemas. Hea hinnaga reisiks laenu võttes nullivad hinnasoodustuse laenu eest makstav intress ja lepingutasu.

Kas pank või SMS-laen?

Selliseid laene, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel, nimetataksegi tavaliselt väike- või tarbimislaenuks. Eesmärk, milleks seda kasutada, ei ole laenuandja määratud, nii et inimene võib laenu eest kas mööblit osta, ravikulusid katta, auto remontida või reisida. Väikelaenude tingimused – intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek – on pankades erinevad.

Üldiselt jääb laenusumma sõltuvalt pangast vahemikku 320 – 10 000 eurot, kuid selle skaala ülemisse otsa jäävate laenusummade puhul võidakse tagatiseks küsida panga kasuks kinnisvarale seatud hüpoteeki. Väike- ja tarbimislaenude aastane intressimäär on pankades üldjuhul 13–26 protsenti laenujäägilt.

Peale pankade pakuvad kinnisvara tagatiseta väike- ja tarbimislaene kõikvõimalikud laenukontorid. Nende puhul tuleb tingimusi eriti hoolikalt uurida, sest kuigi laenutaotlemine on inimestele veebis väga mugavaks tehtud, ei näe sellise taotluse täitmise käigus sageli, kui suur on laenu intressimäär, kas seda arvestatakse laenusummalt või laenujäägilt.

Küll näeb igakuise makse suurust ja kokku tagasi makstavat summat ning need numbrid peaks iga inimese laenuvõtmise mõttekuses kahtlema panema. Näiteks täitsin ühe laenukontori kodulehel taotluse sooviga laenata 1000 eurot 16 kuuks. Kalkulaator näitas igakuiseks makseks 104 eurot ja 67 senti ning kokku maksaksin tagasi ligi 1675 eurot. Seega ligi 70 protsenti rohkem kui esialgne laenusumma!

Kindlasti tuleb hoiduda kiirlaenu ehk SMS-laenu võtmisest: selle puhul on probleemiks lühike tagasimaksmise aeg: mõnest nädalast mõne kuuni ja väga kõrge intressimäär. Näiteks võib eri pakkujate laenu intressimäär sõltuvalt laenuperioodi pikkusest ja summa suurusest olla aastas nii 400 protsenti kui üle 900 protsendi.

Kuidas teha vahet mõistliku ja röövelliku laenu vahel?

Laenuvõtmisega kaasnevad alati kulud: tuleb maksta intressi ja lepingutasu. Lepingutasu võib olla näiteks teatud protsent laenusumma suurusest või kindel, fikseeritud summa. Kuigi laenukontorid pakuvad vahel laene lepingutasuta, ei maksa sellest end peibutada lasta, sest intressimäär võib sel juhul olla palju kõrgem kui mõnel teisel pakkujal, kes lepingutasu küsib. Ka nullprotsendise intressimääraga laenu reklaamide puhul tuleb süveneda tingimustesse, sest tasuta lõunaid ei ole.

Laenuga kaasnevate kulude puhul tuleb arvestada, et kui tahate laenuperioodi jooksul lepingut muuta, näiteks taotleda maksepuhkust, tuleb selle eest maksta. Uurige sedagi, et kui peaksite laenumaksed võlgu jääma, siis kui palju maksavad laenuandja poolt teile saadetavad meeldetuletuskirjad. Ühe teatise hind võib ulatuda üle kümne euro.

Tagasi üles