Pärnakad teenivad tallinlastest kolmandiku vähem

Toomas Kuuda. Foto: Urmas Luik

Pärnumaalased saavad Eesti keskmisest oluliselt väiksemat palka. Enamgi: Tallinnaga võrreldes on siinne töötasu pea 300 ja Tartust 100 eurot madalam.

Kui keskmine brutokuupalk oli mullu riigis 839 eurot, siis Pärnumaal oli see koguni 147 euro võrra väiksem, näitavad statistikaameti kogutud andmed.

Eesti keskmine palk tõusis mullu aasta varasemaga võrreldes 5,9 protsenti, Pärnumaal oli aga hoopis kahe euro jagu madalam. Kui 2010. aastal oli siin keskmine kuupalk 694, siis mullu 692 eurot.

Tasapisi tõuseb

Lootust andvaks märgiks võib ehk lugeda, et palganumber Pärnumaal praegu tasapisi tõuseb. Mullu esimeses kvartalis oli maakonna keskmine brutokuupalk 651 eurot, viimases 716 ja tänavu esimeses kvartalis 730 eurot, mis on nelja aasta tagusega enam-vähem sama tase.

Vaatamata aasta alguse korralikule kasvule, jääb maakonna keskmine palk tänavugi üle 100 euro maha Eesti keskmisest, mis esimeses kvartalis oli 847 eurot, sealjuures brutotunnipalk 5.16 eurot. Pärnumaalased said mullu tunnis 4.18 ja tänavu esimeses kvartalis 4.60 eurot.

Ehkki Pärnumaa numbrid jäävad riigi keskmistele alla, pole seis ülejäänud maakondadega kõrvutades kõige nigelam, sest vaid Harju- ja Tartumaa palgatase on siinsest kõrgem.

“Selgitus on väga lihtne,” kostis Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda vastuseks küsimusele, miks meil tallinlastest ja tartlastest kehvem palk on.

Palgatase sõltub majandusstruktuurist.

“Kui tehakse kõrge lisandväärtusega tööd, on kasum kõrgem ja võimalik maksta head palka. Klassikaline kõrge lisandväärtusega töö on näiteks IT-sektoris. Kui aga võtame töö, mis ei eelda palju kooliskäimist, ei saagi seal maksta üle 500 euro,” selgitas Kuuda. “Kelnerile või hotelliteenijale ei saa maksta sama palka mis programmeerijale.”

Kuuda sõnade järgi on siinsete ettevõtete juhid arutanud, kuidas tuua Pärnusse kõrge lisandväärtusega töökohti, et saaks rohkem palka maksta.

“Paraku ei piisa siin inimesi, kes sellist tööd teha oskaks. “Nokk kinni, saba lahti” lugu,” nentis Toomas Kuuda.

Oskused maksavad

Kui uurida Pärnumaa tööpakkumisi, lubab enamik tööandjaid palgaks 350–400 eurot.

“Pärnu linna ja maakonna häda, miks inimesed siit minema lähevad, on selles, et arenguvõimalusega ja hästimakstud töökohti siin pole,” tunnistas Kuuda.

Ometi peab meie maakonnas jaguma töökohti, mis keskmise palga 700 euro ligi kergitavad.

Kuuda andmeil saavad siin kõrgemat palka spetsialistid, insenerid ja head juhid. “Ma usun, et Wendres on kogu administratsioon hästi makstud, samuti elektroonikaettevõtetes. Sa pead ikka koolis käinud olema ja midagi oskama, et head palka teenida,” sõnas ta.

Läinud ja käesoleva aasta esimese kvartali palga vahe oli Pärnumaal pea 80 eurot. Selle tõusu taga oli Kuuda väitel maailmamajanduse hea seis.

“Soome, Rootsi ja Saksamaa eksportturud kasvasid meile soodsalt ja seetõttu sai palk kasvada. Nüüd viimastel kuudel on turud passiivsemaks muutunud,” selgitas Kuuda.

Lihtsamatel ametikohtadel ei saa maksta enam tunduvalt kõrgemat palka, sest maailmaturul valitseb tihe konkurents.

“Meie konkurendid on lätlased, leedulased, rumeenlased, valgevenelased ja ukrainlased ning kui seal tehakse odavamalt, ei ole meie tooted maailmaturul enam konkurentsivõimelised,” rääkis Kuuda. “Kui tootmiskulud tõusevad, nagu juhtus näiteks Eforega, on emaettevõte sunnitud tootmise odavamasse riiki viima.”

Kuuda väitel on möödas ajad, kui rikkaks sai metalli- ja puiduvahenduse või kinnisvaraarendusega, nüüd maksavad oskused ja kõrge lisandväärtusega tootmine.

“Pärnu kurbloolisus on selles, et meil on väga tugevad gümnaasiumid, aga nende heade abiturientidega toidame Tallinna, Helsingit ja Londonit. Pärnus pole töökohti, kuhu tugevatel noortel tagasi tulla,” kõneles Kuuda. “Õppida tasub seda, mille järele on maailmaturul nõudlust. Mina olen veendunud, et hea arenguvõimaluse ja palga annab tehniline kõrgharidus.”

Tegelik tõus

Tulles tagasi statistikaameti andmete juurde, siis ehkki need näitavad palgatõusu, ei tunneta inimesed, et saavad endale varasemast rohkem lubada. Peale keskmise töötasu arvutab statistikaamet välja reaalpalga, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu.

Reaalpalk tõusis mullu kõigest 0,9 protsenti. Nii 2009. kui 2010. aastal reaalpalk langes vastavalt viis ja kaks protsenti.

Olgu lisatud, et avalikus sektoris on teenimisväljavaated paremad: keskmine brutokuupalk oli mullu avalikus sektoris 853 ja erasektoris 834 eurot.

 

Toomas Kuuda, Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja:

“Pärnu kurbloolisus on selles, et meil on väga tugevad gümnaasiumid, aga nende heade abiturientidega toidame Tallinna, Helsingit ja Londonit. Pärnus pole töökohti, kuhu tugevatel noortel tagasi tulla.”

 

Keskmine palk

Keskmine brutokuupalk 2011
Tallinn 967
Harjumaa 948
Eesti keskmine 839    
Tartumaa 807
Pärnumaa 692
Läänemaa 683
Hiiumaa 680
Lääne-Virumaa 674
Saaremaa 672
Ida-Virumaa 670
Põlvamaa 667
Raplamaa 662
Jõgevamaa 660
Valgamaa 650
Võrumaa 650
Järvamaa 648
Viljandimaa 641

Allikas: statistikaamet