Pärast seda, kui Kreekas õnnestus 20. juunil moodustada valitsus, on kriis ajutiselt leevenenud.
Ajutine kriisileevendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala riigid võivad kergemalt hingata. Kreeka kolmikvalitsusel on parlamendis 179 kohta opositsiooni 121 vastu.
Valitsusparteid on heaks kiitnud Kreekalt nõutud kärpe- ja kokkuhoiupoliitika, kuid Kreeka soovib paindlikumaid laenutingimusi ja kahte lisaaastat, et reforme ellu viia.
Läbirääkimised Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise valuutafondiga algavad veel sel nädalal. Euroopa troika on nõustunud, et mõningased lõdvendused on võimalikud, kuid kreeklaste lootus kogu kokkuleppe läbivaatamise suhtes on illusioon.
2010. aastast on Kreekale kulutatud 240 miljardit eurot ja Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso, Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Rootsi rahandusminister Anders Borg on nõudnud kindlameelselt, et Kreeka jätkaks kärpe- ning reformikursil.
Uue valitsuse ametisseastumisega on vähenenud oht, et Kreeka võiks lahkuda euroalast ja tuua sellega kaasa ühisraha kukkumise. Pikaajalised riskid Kreeka puhul püsivad.
Seekord on Kreeka valitsus hädas ka terviseprobleemidega.
Homme algavale ELi tippkohtumisele ei sõida silmaoperatsioonist kosuv peaminister Antonis Samaras ja esmaspäeval teatas valitsusjuhile kirjalikult oma ametist loobumisest kehva tervise tõttu rahandusminister Vassilis Rapanos. Kreekat esindab tippkohtumisel välisminister.
Ent järgmised pilved on silmapiiril. Peale Hispaania on hätta sattunud Küpros, mis vajab rahasüsti oma pankade hingeshoidmiseks.