/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2012/06/27/1186330t1h5836.jpg)
Nigula looduskaitseala moodustamisest möödub 55 aastat, seda tähtpäeva märgib keskkonnaamet 11. juulil Tali koolimajas seminariga “Riiklike looduskaitsealade roll teadus- ja õppetöös”.
Nigula tähistab topelttähtpäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi meenutatakse Nigula looduskaitseala pikaajalise direktori, legendaarse Henn Vilbaste (1932–1993) tegevust, sest tema sünnist möödub 80 aastat.
Riiklike looduskaitsealade loomisest ja Henn Vilbaste osast Eesti looduskaitsealade kujunemisel kõneleb Olav Renno ja tema sõnumit loodushoiu kohta käsitleb ettekandes Rein Ratas.
Nigula looduskaitseala teadusloost annab ülevaate Agu Leivits, soode uurimisest aga Mati Ilomets. Sellest, kuidas on jõutud PARUSest FIBIRini ehk lindude rändeuuringust Eesti teaduse tippkeskuseni, räägib Raivo Mänd. Riiklike looduskaitsealade keskustest kui bioloogiajaamadest kõneleb Tõnu Talvi ja Raimo Pajula lõpetab ettekannete osa teemal “Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava: uuringute, seire ja inventuuride planeerimine ning seosed teadustööga”.
Nigula looduskaitseala moodustati 1957. aastal, et uurida teaduslikult inimesest vähe mõjutatud soo- ja metsamaastikke ja jälgida seal toimuvaid pikaajalisi muutusi. Põhja-Liivi märgalad mõlemal pool riigipiiri kuuluvad rahvusvaheliselt oluliste Ramsari märgalade hulka ja nende uurimise tõhustamiseks avati 2009. aastal Nigula looduskaitseala keskuses Vana-Järvel uurimis- ja seirekeskus.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare märkis, et looduskaitsebioloogide kontorina hakkab Nigula kujunema põlislooduse, kaugseire ja sooteaduse kompetentsikeskuseks.