Timo Arula doktoritöö keskendub räime eluolule

Tartu ülikoolis kaitses Pärnu kalauurija Timo Arula äsja doktoritöö, milles ta käsitleb Läänemere räime varastes elustaadiumides mõjutavaid ökoloogilisi tegureid. Foto: Ants Liigus

Seda, kuidas mõjutab Läänemere toidulaud kevad- ja sügisräime eluvõimet ja kuidas on muutunud nende elukäik varastes elustaadiumides, uurib Pärnus Timo Arula, kes töötab Tartu ülikooli mereinstituudi ökodünaamika osakonnas ja kaitses sel nädalal oma doktoritöö.

Lootsi tänavas mereinstituudi hoones on Arula uurinud meie rahvuskala 2004. aastast, kui ta Tartust õpingute järel seal tööd alustas.

Kõnealuse, Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöö teema oli “Räime Clupea harengus membras varajaste elustaadiumide ökoloogia Läänemere kirdeosas” ja see tugineb suuresti eelkäijate 1947. aastal alustatud järjepidevale andmebaasile. Mainimist väärib tõsiasi, et eelmine räime käsitlev uurimus valmis 50 aastat tagasi, kui tollase teaduste akadeemia egiidi all kaitses Evald Ojaveer kandidaaditöö teemal “Riia lahe sügiskuderäim”.

Vastse teadusdoktori Arula sõnade kohaselt on Läänemeres elav Atlandi heeringa Clupea harengus kääbustunud lähisugulane kohastunud hästi Läänemeres kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega ja jäänud puutumata sellistest drastilistest kalavaru kahanemistest, nagu juhtus maailma suurima, Põhjamere heeringavaruga.

“Doktoritöösse kaasatud neli teadusartiklit võib laias laastus lüüa pooleks,” mainis Arula. “Kahes kevadräime varajasi elustaadiume puudutavas artiklis analüüsisin pikaajalisi andmeridu alates möödunud sajandi keskpaigast ja selliste andmeridade olemasolu on kahtlemata lausa meie unikaalne tugevus kogu maailmas, seda rõhutas ka oponent. Teises kahes artiklis kordasime mõnel järjestikusel aastal uuringuid, mida eelkäijad olid teinud kolm–neli aastakümmet tagasi. Võrdlesime tulemusi ja püüdsime neid seletada, tuginedes tarkusele, millele viitavad meie pikaajalised andmeread.”

30aastase teadlase sõnade järgi on tema doktoritöö peamine sõnum üldsusele, et vanem-organismi käitumise paremaks mõistmiseks on kala varased elustaadiumid head testorganismid, sest nad on tundlikumad loodusliku keskkonna suhtes ja jäävad üldjuhul inimtegevuse haardeulatusestki välja. Lihtsustatult võib öelda, et meie rahvuskala käekäiku aitab paremini mõista teadmine nende laste tervisest.

Timo Arula doktoritööd juhendasid mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer ja direktor professor Toomas Saat, oponeeris Taani tehnikaülikooli professor Brian MacKenzie.

Doktorantuuris õppides pälvis Arula 2011. aastal oma töö eest USA kalandusühingu, kalade varaste elustaadiumide seltsilt professor J. H. S. Blaxteri nimelise auhinna. Arula juhendaja Ojaveeri jutu järgi on sellise tunnustuse andmine eestlasele märkimisväärne ja teadaolevalt esimene kord. Samuti kinnitus, et tegeldakse laiemale teadusüldsusele olulise asjaga.