Kunagist lasteaeda ja kooli lagundab kohtuvaidlus

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Väike-Posti 8a kinnistul asuv 1963. aastal valminud hoone oli 1999. aasta suveni kasutusel lasteaiana, mille tarvis see oli ehitatud. Seejärel töötas majas 2007. aasta kevadeni Pärnu vabakool ja sellest saati on hoone seisnud tühjana.
Pärnus Väike-Posti 8a kinnistul asuv 1963. aastal valminud hoone oli 1999. aasta suveni kasutusel lasteaiana, mille tarvis see oli ehitatud. Seejärel töötas majas 2007. aasta kevadeni Pärnu vabakool ja sellest saati on hoone seisnud tühjana. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavolikogu 2011. aasta 17. märtsil otsus võõrandada Väike-Posti 8a hoonestatud kinnistu otsustuskorras aktsiaseltsile Hoolekandeteenused pole toonud loodetud tulu: aastaid lasteaiale, siis vabakoolile koduks olnud maja laguneb.

Ometi talitas linn volikogu resolutsiooni järgides pealtnäha ratsionaalselt.

Nii vahendas Pärnu Postimees läinud aasta 20. oktoobril abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnu, kui linnajuht puudutas Hansagümnaasiumi algklasside majja rajatavast lasteaiast rääkides Väike-Posti 8a kinnistutki.

Abilinnapea nentis, et ehkki Pärnus oli toona vajaka 220 lasteaiakohta, sai Hoolekandeteenustega kaupa tehes määravaks kaine arvestus. Täpsemalt see, et omaaegse Väike-Posti tänava lasteaia kordategemine läinuks maksma 18,5 miljonit krooni, mistõttu otsustati see müüa 3,5 miljoni krooni eest Hoolekandeteenustele vaimupuudega inimeste hooldekoduks (volikogu otsuses oli kirjas juba mullu Eestis käibinud rahas 223 700 eurot, seda käibemaksuta).

48 last mahutavaks lasteaiaks aga otsustati abilinnapea jutu järgi kohendada miljoni krooni eest (60 000 eurot) Hansagümnaasiumi algklassimaja. See, tõsi, oli lubatud Sütevakale algklasside tarvis.

Lasteaed lasteaiaks

2007. aasta kevadest tühja maja kohta on oma seisukoha välja öelnud mõni teinegi linnaametnik. Näiteks Pärnu linnapea Mart Viisitamm Pärnu Postimehe online-intervjuus 2008. aasta 5. märtsil.

Toonane linnapea tõdes Pärnu sadadest lasteaiakohata mudilastest kõneldes, et kui ei õnnestu just nimelt lasteaiaks ehitatud Väike-Posti 8a hoones eralasteaia loomise plaan, taastab linn selles majas munitsipaallasteaia.

Viisitamm lahkus Pärnu meeri kohalt 2009. aasta 19. novembril.

Seda, mis seisus on Väike-Posti 8a praegu, võib iga möödakäija oma silmaga kaeda.

Paraku ei muutu räämas hoone juures ilmselt niipea midagi ega alga seal ehitustöödki.

Kindlasti mitte enne, kui kohtuveskid on läbi jahvatanud ümberkaudsete elanike kaebuse Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna 2011. aasta 16. augusti otsuse peale väljastada projekteerimistingimused Väike-Posti 8a rekonstrueerimiseks erihooldekoduks ja hoone laiendamiseks.

Müügileping sõlmimata

Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm ütles, et firma soov rajada Pärnusse psüühilise erivajadusega inimestele uusi teenusepakkumise kohti on alles. Siia tahetakse luua eelkõige teenusekohad ööpäev läbi erihooldusteenuse osutamiseks. See tähendab paiga kujunemist pidevat tuge ja abi vajajate koduks.

„Täpsustan, et “kerge puudega psüühilise erivajadusega inimesed” ei ole päris õige termin,” märkis Lehenurm. „Õigem on öelda, et tegemist on psüühilise erivajadusega inimestega, kes vajavad ööpäev ringi toetust.”

Infojuht pidas silmas inimesi, kelle toimetulekuvõime ei luba neil elada üksinda, mistõttu Hoolekandeteenused tagavad neile kogu ööpäeva turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna. Samuti toitlustamise, igapäevaelu oskuste arendamise, õpetamise ja toetamise, arstiabi kättesaadavuse, tegevusjuhendaja toe.

Üks tahab müüa, teine osta

Lehenurm tõdes, et õnnetuseks on tänini sõlmimata Väike-Posti 8a kinnistu müügileping, põhjuseks pooleli kohtuvaidlus naabrite ja Pärnu linna vahel seoses väljastatud projekteerimistingimustega. Nii puudub Hoolekandeteenustel kindlus teenusekohtade loomise võimalikkuse suhes konkreetses hoones.

„Nagu oleme varemgi öelnud, me ostame kõnealuse kinnistu ainult juhul, kui saame seal asuda erihoolekandeteenust osutama,” ütles infojuht.

“Loomulikult on lootus, et asi liigub surnud punktist edasi,” ütles Pärnu linnavalitsuse linnavara peaspetsialisti Kadri Tekko sõnu vahendanud rae avalike suhete nõunik Maria Murakas. „Ei ole nii, et laseme järjekordse maja laguneda linna häbiplekiks.”

Lausutule annab kaalu teadmine, et nagu linn on jätkuvalt huvitatud hoone müümisest, on Hoolekandeteenused kinni mõttes osta see maja raviasutuse tarvis.

Hoolekandeteenused on otsinud kontakti linnavalitsusega, leidmaks veel kord kinnitust väljavaatele ehitada hoone ümber nii, nagu see oleks ettevõtte hinnangul raviasutuse suhtes kõige otstarbekam.

„Igal juhul see on projekt töös, väike viivitus on tingitud sellest, et ootame ringkonnakohtu lahendit,” märkis Murakas.

Keegi ei oska ennustada venimise tegelikku kestust, sest Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juristi Terje Vahemäe väitel on linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtu menetluses, kuid istungi aeg on linnale teadaolevalt siiani veel määramata.

Pärnu linna edasikaebuse põhjustas Väike-Posti 8a naaberkinnistute omanike Tallinna halduskohtus rahuldamata jäetud kaebus tühistada eespool jutuks olnud Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna 2011. aasta 16. augusti otsus, mille resolutsiooniga rahulolematud ümberkaudsed elanikud tänavu 9. mail edasi kaebasid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles