:format(webp)/nginx/o/2024/03/15/15947802t1hd502.jpg)
/nginx/o/2025/05/07/16825842t1h1496.jpg)
Äreva telefonikõne saanud vanaproua pakib 13 000 eurot rätikusse ja annab selle oma koduuksel üle väidetavale abistajale, tervisekassast tulnud kõnet usaldanud 80aastase mehe ettevõtte pangakontolt kaob 117 400 eurot – politsei- ja piirivalveamet jagas teisipäeval oma Facebooki kontol viimasel ajal nendeni jõudnud kelmuste teateid.
Jaanuarist aprillini on kelmidel õnnestunud Eesti inimestelt välja petta ligemale 3,4 miljonit eurot. Mullu said petturid eraisikutelt koduriigis saagiks pea 16 miljonit ja juriidilistelt isikutelt ligikaudu 25 miljonit eurot. Enim kaotati raha petukõnede tõttu.
Politsei avaldatud juhtumitest nähtub, et kelmide ohvriks langevad eri vanuses inimesed ja igas Eesti otsas: nii vanemad kui nooremad, nii Pärnus kui Kohtla-Järvel.
Skeeme, mida petturid kasutavad, leidub samuti erinevaid. Viimasel ajal on üks levinumaid telefonikõne haiglast, teatatakse lähedasega juhtunud õnnetusest. Selleks et tema elu päästa või kriminaalmenetlusest säästa, tuleb maksta – enamasti nii palju, kui sukasäärde kogutud on.
Hädas sugulane
Kohtla-Järvel elavale naisele helistati Tallinna haiglast ja esitleti end arstina. Kõnes väideti, et naise lapselaps on sattunud liiklusõnnetusse ja on haiglas raskes seisus. Lapselapse raviks ja kriminaalmenetlusest pääsemiseks pidi naine andma ukse taha saabunud inimesele üle sularaha. Naine tegutses vastavalt juhistele ning andis enda ukse taha ilmunud petturile üle 50 000 eurot sularaha.
81aastane naine andis teada, et ta on langenud petturite ohvriks, kui talle helistas väidetav uurija, rääkides lapselapse avariisse sattumisest ning küsides raha kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Proua leidis kodust 13 000 eurot, mille pakkis kelmi juhendamisel rätikusse ja andis üle ukse taha saabunud kullerile.
Kohtla-Järvel elav 90aastane naine sai telefonikõne, milles pettur väitis, et tema tütar on sattunud avariisse ja viibib haiglas. Kelm selgitas, et naisel tuleb maksta teise kannatanu operatsiooni eest, ja küsis, kui palju raha naisel kodus on. Seejärel paluti naisel sularaha ära pakkida ja öelda enda kodune aadress. Naine käitus vastavalt juhistele ning õhtul tuli tema ukse taha mees, kes võttis kaasa 12 000 eurot.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Samuti kasutavad kelmid jätkuvalt seda võtet, et esitlevad ennast mõne nimeka asutuse, näiteks panga, tervisekassa või maksu- ja tolliameti esindajana. Väidetakse, et inimese isikuandmed on lekkinud, kahtlased tehingud pangakontol, keegi soovib kontolt raha välja võtta. Saadakse juurdepääs inimese arvutile, ohver edastab enda andmed (isikukood, internetipanga kasutajatunnus, Smart-ID koodid). Seejärel tehakse tema konto tühjaks.
Tuttav ja turvaline pangatöötaja
Politseile teatati, et Pärnu linnas elavale 78aastasele naisele helistas end keskpanga töötajaks nimetanud mees, kelle väitel oli naine langenud kelmide ohvriks. Naine sisestas mitmel korral enda Mobiil-ID koodid ja andis ukse taha saabunud kullerile üle ka oma pangakaardi ning selle koodid. Hiljem selgus, et naise nimel on Bondorast võetud 2000 euro suurune laen ja kannatanu Swedbanki kontolt on välja võetud 2945 eurot.
Saku alevis elavale mehele helistati väidetavalt maksu- ja tolliametist ning Swedbankist. Kõne käigus laadis ta enda arvutisse Anydeski programmi, samuti kinnitas korduvalt oma PIN1- ja PIN2-koode ning andis enda pangakaardi koos PIN-koodidega väidetavale kullerile. Esialgne kahju on 49 000 eurot.
Harjumaal elavale 59aastasele mehele helistas väidetav Omniva töötaja, kelle sõnutsi tuli mehele saadetis, ja küsis mehe väidetava tuvastamise eesmärgil tema isikukoodi. Seejärel helistas mehele väidetav Swedbanki töötaja, kes teatas, et mehe nimel on vormistatud mitu laenutaotlust ja nende tühistamiseks tuleb tal järgida helistaja juhiseid. Seejärel vormistati mehe nimel laen Bondoras. Swedbanki väidetav töötaja veenis meest pangast laenatud raha välja võtma ja kahele eri pangakontole saatma. Kokku tegi mees 6640 euro eest ülekandeid.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Petturid käivad ajaga kaasas ja täiustavad oma skeeme pidevalt. Näiteks on teada, et kasutatakse ära hiljutist arsti visiiditasu tõusu. Helistatakse ja väidetakse, et inimene kuulub sellesse rühma, kellel võimalik saada visiidi eest makstes soodustust.
Teavad, mis on aktuaalne
Telefonikõnes räägiti inimesele arstivisiidiks vajaliku soodustuse vormistamisest. Väideti, et seoses tasu tõusuga viielt eurolt 20ni on võimalik saada soodustust, kuna inimene kuulub nn soodusrühma. Telefonis sooviti teada isikukoodi, pärast mida tulevat telefoni Smart-ID teavitus. Õnneks sel korral inimene enda koodi ei sisestanud, vaid andis sellest politseile teada.
Kelmid helistasid mehele ja küsisid, kas ta nimi on Priit ning kas tema isikukood on XXX. Kui mees vastas jaatavalt, teatasid kelmid, et tal on eelmisest aastast üle kandmata hambaravihüvitis. Selleks sooviti mehelt Smart-ID paroolide sisestamist, et teda juhendada. Kuna mees taipas kohe, et tegemist on pettusega, pani ta kõne kinni. Mehe sõnutsi muutis kõne veidraks ka tõik, et helistaja rääkis puhtas eesti keeles.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Sotsiaalmeediagi on eri petuskeemidele hea kasvulava. Politsei nimetab juhtumeid, kus inimene on jäänud ilma oma rahast, täites Facebookist leitud panga küsitluslehe või müües vanakraami, aga ka usaldades võõraste kiidetud investeerimisplatvorme.
Kombitsad sotsiaalmeedias
34aastane mees leidis Facebookist väidetavalt LHV panga küsitluslehe, kuhu tuli sisestada enda netipanga kasutajatunnus ja kinnitada Smart-ID PIN-koodid. Mees avastas seejärel, et tema kontolt on tehtud kaks ülekannet Leedu pangakontodele kogusummas 10 800 eurot.
Lasnamäel elav 37aastane naine pani Facebook Marketplace’is müüki jõulukuuse ning talle kirjutas huvitatud ostja, kes pakkus, et ostab kuuse ja maksab DPD kaudu. Samuti väitis ostja, et saadab DPD kaudu ka kuuse eest raha, ja saatis näiliselt DPD lingi. Kui müüja andmed lingil kinnitas, avastas ta kohe, et tema kontolt oli ära kantud 500 eurot.
Politseile teatati, et Haaberstis elav 28aastane mees tutvus mullu detsembris seni tuvastamata inimesega, kes viis Telegramis pärast mõnepäevast suhtlust jutu krüptoinvesteerimisele ja soovitas selleks enda tuttavat maaklerit. Mõni päev hiljem võttis mehega ühendust väidetav maakler, kelle juhendamisel avas ohver enda nimele krüptorahakoti Bybitis, registreeris konto kauplemisplatvormil investingsmarket.com ja tegi esimese sissemaksu platvormile kaardimaksena OnlyChain LT vahendusel summas 1000 eurot. Pärast seda tegi mees veel maakleri õhutusel ülekandeid. Sealhulgas õhutati teda vormistama laene. Kauplemisplatvormilt teenitud raha mees iseseisvalt kätte ei saanud ja temalt nõuti lisamakseid. Kelmusega tekitatud kahju on kokku 17 350 eurot.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
