Pildid ⟩ Noor kalamees sikutas haugihooaja avapäeval veest välja rekordkala, mis annab silmad ette kogenud õngemehelegi

16aastane Aadu Luuk tabas haugipüügihooaja avapäeval Pärnu jõest 115 sentimeetri pikkuse havimamma. Foto: Erakogu

Kevadpüha, mil Eesti veekogudes lõpeb haugipüügikeeld, paneb kirglikel kalameestel südame kiiremini põksuma nagu vasikatel, kes pääsevad kevadisele karjamaale.

Nii seadsid paljud õngemehed 1. mail juba varavalges sammud jõe äärde või võtsid ette teekonna merele, et mõni limakolliks ristitud siinsete vete üks tuntumaid röövkalu haneks võtta ja ta kaldale või paati sikutada.

Pärnu kalapüügientusiast Erkki Mäeväli tunnistas, et temal tekib maikuu lähenedes igal aastal kerge ootusärevus, sest spinninguga vabas vees püügil, mida haugijahil peamiselt kasutatakse, on oma võlu, mida on raske sõnadesse panna.

“Seda tunnet on võimatu kirjeldada. See on midagi sellist, mida ootad nagu iga kevadet või laps kommi,” seletas Mäeväli, kes pani paadile hääled sisse juba kella 6.30 ajal, et kahe sõbraga merel mõnusat püügipäeva nautida.

“Meil on sõpradega juba päris pikaajaline traditsioon, et 1. mail, kui keeluaeg lõpeb, läheme koos kalale ja avame hooaja merel,” lausus kalamees.

Umbes 11tunniseks kujunenud püügipäev õnnestus Mäevälja jutu järgi väga hästi ja paati vinnnati paarkümmend haugi. Suurim neist oli üle meetri pikk, paar kala jäi natuke alla meetri, ülejäänud olid väiksemad.

Mäeväli rääkis, et haugi tabamise olud pole veel kõige soodsamad: veetemperatuur on jaheda kevade tõttu alles madal, osa hauge kudemata ja kala pole nii laiali läinud, kui arvata võiks. “Pidi vaeva nägema, et kala tabada,” märkis ta.

Kalapüügientusiasti järgi ei kasuta tema haugipüügil kajaloodi, et saaki välja peilida, ja lähtub püügikoha valikul kogemustest ja sisetundest. “Mere põhjareljeefi ma enam-vähem tean. Kui vaatad tuule suunda, siis tean kohti, kus kala peaks olema,” seletas ta.