:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
/nginx/o/2025/05/07/16825796t1h9fd2.jpg)
Kihnu saare edelaossa plaanib osaühing Utilitas Wind Saare-Liivi meretuuleparki. Projektiga on jõutud sinnamaale, et saarerahvale tutvustati keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet. Eelkõige tundsid kohalikud muret kalade pärast.
Utilitas Wind soovib Kihnu rannikust kümne kilomeetri kaugusele püstitada 80 tuugeniga pargi. Tegu pole ainsa meretuulepargiga, mida väikesaare naabrusse kavandatakse. Aktsiaseltsil Enefit Green on Liivi lahe meretuuleparki kavas püstitada kuni 84 tuulikut koguvõimsusega 1000 megavatti ja pargi aastane elektritoodang ulatuks nelja teravatt-tunnini. Pargi asukoht on Liivi lahes, Kihnu saarest 11 ja Häädemeestest 16 kilomeetri kaugusel.
KMH eesmärk on anda teavet, kas plaan meretuulepark ehitada on elluviidav ja milline on selle keskkonnamõju. Eksperdid leidsid, et algul 300ruutkilomeetrisest uuringualast sobib meretuulepargiks umbes 110 ruutkilomeetrit. Ekspertide hinnangul ei avalda allesjäänud alale tuulepargi rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju, kui kasutada leevendusmeetmeid.
/nginx/o/2025/05/07/16825797t1h4d82.jpg)
Keskkonnamõju hindas juhtekspert Riin Kutsar osaühingust Roheplaan. Töörühma kuulus üle 20 eksperdi nii Eestist kui välismaalt, kaasatud olid Eesti ornitoloogiaühing, Tartu ülikooli Eesti mereinstituut, Tallinna tehnikaülikool, aga ka rahvusvahelised konsultatsiooniettevõtted WSP, BioConsult SH GmbH & Co. KG, RPS Group Limited, Ramboll, samuti Taani Aarhusi ülikool.
Tööpäeval kell 11 toimunud avalikustamisele ei tulnud väga palju kihnlasi. Kohal oli osa volikogu liikmeist eesotsas esimees Veera Leasega. Arutelu jagus paariks tunniks.
Mõju rändajatele
Ornitoloogiaühing tegi selles merepiirkonnas kahe aasta jooksul 150 ööpäeva radariuuringuid, 20 ülelendu ja kinnitas lindudele GPS-saatjad. Tuulepargiks sobiva ala koomaletõmbamise üks peapõhjusi olid rändlinnud, eelkõige arktiliste partide sugukonda kuuluvad aulid, tõmmu- ja mustvaeras.
Kutsar selgitas, et hindamise käigus prooviti leida tuulepargile nii suur ala, kus õnnestuks vältida märgatavat kahju lindude arvukusele.
/nginx/o/2025/05/07/16825792t1hfcf4.jpg)
Kutsari sõnutsi selgus uuringutest, et Saare-Liivi tuulepargi alal on lindude läbiränne suur. Selleks et mõju värvulistele ja sookurgedele oleks väiksem, tuleks kasutada leevendusmeetmeid: paigutada tuulikud rände suuna järgi või peatada nende töö intensiivse rände ajal. Juhtekspert märkis, et värvuliste kui öiste rändajate huvides oleks lülitada pimedas tuulikute valgustus välja. "Viimasel ajal on arendajad öelnud, et öiste tulede väljalülitamine on võimalik," lausus Kutsar.
KMH aruandes on mainitud sedagi, et arendaja peaks panustama rahaliselt merelinnustiku kaitsesse ja looma selleks fondi.
Nahkhiirte puhul mõjutaksid tuugenid rohkem sügisrännet. Seega tuleks tuugenid seisata rändeöödel, mil tuul puhub alla viie meetri sekundis ja vihma ei saja.
Kalu häiriks ehitus
Uuringud näitasid, et kõige enam võib kalastikku mõjutada tuugenite püstitamine, mistõttu tuleb ehitust nii sügisel kui kevadel piirata. Kevadrändel räim tuulepargi ala enamasti ei läbi ja koelmutele on võimalik mõju leevendada.
Enne kui tuugeneid merre üldse püstitada saab, tuleb kaevata vundament. Valikus on vai- ja gravitatsioonivundament. Milline tüüp neist kahest valitakse, selgub pärast tänavu suveni tehtavaid geoloogilisi uuringuid.
Vundamenti ehitades tuleb väljakaevatavat setet ümber paigutada. Algul oli kaks varianti: kas samasse kõrvale või eemale eraldi alale. Keskkonnaameti arvates on pinnase maht liiga suur, et jätta sete vundamendi kõrvale.
Kohalik kalur Valdo Palu märkis, et Saare-Liivi meretuulepargi kaabel veetakse Munalaiu sadama lähistele, kus tema räime püüab. "Kihnu kaabel meid ei sega, aga kui teie veate oma kaabli sinna ja räime enam ei tule sinna ... Mis siis saab? Kui meie jääme tööta, kas võtate kaabli üles või maksate kõik räimed kinni?" päris kalur.
Teil vedas, et tuulikuid püsti pole, kala on ootamatult juba ise vähemaks jäänud. Muidu oleks kõik teie süü olnud kohe.
Valdo Palu, Kihnu kalur
Utilitase arendusjuht Kristiina Nauts tõdes, et seaduse järgi tuleb räimed kinni maksta.
"Teil vedas, et tuulikuid püsti pole, kala on juba ootamatult ise vähemaks jäänud. Muidu oleks kõik teie süü olnud kohe," muheles kalur seepeale.
TÜ mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja ihtüoloog Redik Eschbaumi sõnutsi on meres kaableid nii palju, et nende pärast pole ükski räim kadunud. Pigem on küsimus selles, kas kaablite juurde saab panna kastmõrdu, kuna ankrud on päris suured.
Kohalik elanik Mare Mätas päris, et kui kalapüük saab hävitava löögi, siis kuidas see mõjutaks kihnlaste kui kalurite ja rannarahva identiteeti.
Kutsar selgitas, et seda analüüsi pole tehtud. Ta märkis, et kui on juba eeldus, et kaasneb kahjulik mõju, siis ei lubatagi tuugeneid. Seniste uuringute põhjal ei tohiks tuntavat keskkonnamõju kaasneda, kui abinõusid rakendada. "Lõplik vastutus lasub arendajal, kui midagi sellist peaks juhtuma," vastas juhtekspert.
Eschbaum täiendas, et suuremat mõju võivad tuulepargid avaldada pigem traalipüügile kui rannakalandusele. Tuulikute vahel enam traalipüüki teha ei saa, pikeneb laeva teekond püügialale. Ta on seda meelt, et rannakalandusele võib mõju olla positiivne, kuna näiteks Põhjameres meelitavad tuulikud kalu ja nii võib osutuda saak hoopis suuremaks.
Meri mõjutab müra levikut
Kihnu volikogu esimees Veera Leas rääkis, et mere keskel elades on väga hea jälgida, kuidas müra levib: praamikapteni teade, et alus on viie minuti pärast sadamas, on Lease koju mõnel päeval ilusti kuulda. Teine päev ei kuule jälle midagi. "Kas tuulepargi uuringud on tehtud eri ilma ja tuulesuunaga ning eri ajal?" päris ta.
OÜ Lemma keskkonnakonsultant Piret Toonpere nentis, et Leasel on selles suhtes õigus: merel kandub müra edasi erilisel moel. Ühel hetkel meri summutab ja teisel peegeldab müra. Ta selgitas, et müra hindamisel on lähtutud halvimast olukorrast ehk allatuulega ja meri on peegelsile.
Kihnu majaka juurest näeb meretuulikuid
/nginx/o/2025/05/07/16825795t1h1250.jpg)
Päriselt tuulikuid majaka juurest ei näe. Utilitas on tekitanud võimaluse uudistada läbi pleksiklaasi, milline näeb välja tuulikutega vaade.
Utilitase arendusjuht Kristiina Nauts selgitas, et joonis näitab, kui suure osa silmapiirist tuulikud endale võtaksid. Kuna planeeringuala on nüüd kitsam, siis tegelikkuses asuks osa tuulikuid kaugemalgi kui pleksiklaasipildil.
Meretuulepargi suhtes jääkski Kihnu valdavalt allatuult. Toonpere selgitas, et merekohin käib mingitel hetkedel üle ja see summutab tuugenite heli, kuna lainetus on lähemal kui tuulepark. "Tuulepargi heli võib kosta, kui ülemises õhukihis on nii palju tuult, et tuugenid töötavad, kuid muidu on tuulevaikne," möönis ta. Samuti on tuulikuid rohkem kuulda, kui meri on jääs.
Toonpere lisas, et normi piires heli ei tähenda, nagu valitseks vaikus. Eriti juhul, kui tuleb kaks parki.
Lennuühendus Ruhnuga
Volinik Ingvar Saare uuris veel, kuidas on tuuleparkide puhul Ruhnu lennuühendusega, kuna lähestikku plaanitakse kaht parki.
Kutsar Roheplaanist mainis, et transpordiamet, mis korraldab lennuliiklust, on sellele samuti tähelepanu juhtinud. Kahe tuulepargi vahele peaks jääma vähemalt kümne kilomeetri laiune lennukoridor. Planeeringutes on see veidi alla üheksa kilomeetri. Kutsari sõnutsi tuleb arendajatel lahendada see probleem koos transpordiametiga.
/nginx/o/2025/05/07/16825791t1hb0e4.jpg)
Mis edasi?
Palu avaldas kahtlust, kas tõesti on park 2030. aastaks valmis. Nauts ütles, et kui ehitusload saadakse 2026. aasta alguses, siis teoreetiliselt on võimalik park valmis ehitada.
KMH aruande heakskiitmise üle otsustab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Seda saab TTJA teha pärast rahvusvahelise avalikustamise perioodi lõppu, kui naaberriigidki on soovi korral oma arvamuse esitanud.
Utilitas Wind jätkab projekteerimisega. Tänavu kevadsuvel toimuvad meretuulepargi alal geoloogilised uuringud ehk tehakse puurauke ja selgub, millist tüüpi vundamenti saaks kasutada. Soome tuuleenergia teenusepakkuja osaühing Arenso koostab meretuulepargi eelprojekti. Seda läheb vaja, taotlemaks lube ja kavandamaks edasisi ehitustöid. Seejärel saab taotleda hoonestus-, vee- ja ehitusluba. Tuulepargi ehituseks on plaanitud kaks hooaega.
