/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/06/19/16935107t1h96c2.jpg)
Tänavused pikad jaanipühad võivad kasvatada pöördumiste arvu hädaabinumbril 112. Häirekeskus toonitab, et kõnekoormuse kasvades peavad abivajajad arvestama ooteajaga, püsima liinil, katkestamata kõnet.
Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas tõi esile, et mulluste jaanide ajal tehti nelja päeva jooksul hädaabinumbril keskmiselt 3060 kõnet ööpäevas. Aasta keskmine kõnede arv oli 2700 ööpäevas. "Tänavune jaaniaeg on päeva võrra pikem ja prognoositav helistajate hulk võib seetõttu olla suurem," märkis Murakas. Lisades, et häirekeskus on selleks perioodiks küll tööle jätnud rohkem inimesi, kuid siiski tuleks arvestada ooteajaga.
"Möödunud aastal vastati sel ajal hädaabikõnedele keskmiselt 5,2 sekundi jooksul, kuid ootaja aeg on teadupärast pikk. Palume inimestel 112 valida juhul, kui on kiiresti vaja kiirabi, politseid või päästet. 112-l pöördujad peavad arvestama, et liinil tuleb püsida, kuni kõnele vastatakse, ja kõnet ei tohi katkestada, sest vastasel juhul liigub helistaja ootejärjekorra lõppu,” selgitab ta.
Veel tuletab Murakas meelde, et ööl vastu 24. juunit öörahu ei kehti. Koduses või reisiapteegis võiksid olla ravimid nii kergete kui krooniliste tervisemurede lahendamiseks. Et kiirabi, pääste või politsei saaks hädas kiiresti aidata, on oluline teada oma asupaika: abiks on kas Google Mapsi või iPhone’i kompassi rakendus.
Möödunud aastal helistati hädaabinumbril enim eri traumade ja vigastuste, kõhu- ja seljavalude, aga ka rindkerevalu ja südamehaiguste korral.
Politsei väljakutsetest moodustasid suurema osa joobes inimestega seotud probleemid, (lähisuhte)vägivalla juhtumid ja öörahu rikkumised.
Päästjatele laekus neil päevil enim väljakutseid tulekahjude kohta väljaspool hooneid, sealhulgas peamiselt tuleohutusnõuete eiramise tõttu lõkketegemisel.
