Pärnu on kodusadam viiele kalalaevale, neljale abilaevale, kahele avamerekaatrile, ühele kaubalaevale, purjelaevale ja hulgale purjejahtidele, Kihnus asub väike reisilaevastik.
Pärnumaa laevastik näitab jõukust ja huvisid
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
10. november 2012, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel käis Pärnus kasiinoärimees Armin Karule kuuluv Eesti kõige suurem avamerekaater Mari V. See 22.49 meetri pikkune 2007. aastal Suurbritannias valminud meresõiduk on ainult pool meetrit lühem enamikust Pärnu kalalaevadest ja poolteist meetrit lühem kui Munalaiu ja Kihnu vahet sõitev reisilaev Amalie.
Enamik kalalaevu on tehtud Venemaal
Laevakinnistusraamatu andmetel on Eestis 686 laeva, Pärnu on neist kodusadamaks valinud 34. Pärnu jahtklubis registreeritud 42 purjejahist saab parema ülevaate spordilaevade registrist, laevakinnistusraamatus on neist vaid kuus.
Kalalaevu on Eestis 236. Neist ainult kuus on ehitatud sel sajandil. Eesti kõige uuem kalalaev Viru kuulub Dmitri Matvejevi DGM Shippingule ja on tehtud 2010. aastal Tallinna meretehases. Oma mõõtmetelt on ta samasugune nagu enamik Pärnu kalalaevadest.
Pärnu viie kalalaeva ehitusaastad on 1981–1988, kõik nad on tehtud Venemaal. Kalalaevadest suurima, 30.27 meetrit pika ja 7.80 meetrit laia Emma omanik on Raivo Baumi ja Ain Saarkopli osaühing Morobell, millele kuulub ka Kastna.
Nii Kastna kui ülejäänud kolm kalalaeva – Ermistu, Liu ja Ridala – on 23.06 meetrit pikad, 6.80 meetrit laiad, 3.30 meetrit kõrged ja 2.39meetrise süvisega. Ermistu omanik on Meelis Aaslaiu ja Valdek Poopuu aktsiaselts Saare Rand, Liu kuulub Ülle Eriti osaühingule Bentros ja Ridala Liidia Vellingu osaühingule Fortem Holding.
Võiste on kodusadamaks kalapüügilaevale Võiste. See 1996. aastal Nasval ehitatud 11.50 meetrit pikk ja 3.16 meetrit lai kalapüügilaev kuulub aktsiaseltsile Saare Paat, mille omanik on aktsiaselts Saare Kalur (Jaanus Kiil, Tiit Sarapuu, Mart Tamm, Hugo Tõrs).
Tehnilistest ja abilaevadest on Pärnus lootsilaev Ahto 05, vedurlaevad Herman ja Nico ning süvendaja-ekskavaator Sini. Ahto on tehtud 1966. aastal Soomes ja kuulub soomlaste Alfons Hakans OY AB-le. Herman on valminud 1955. aastal Venemaal ja kuulub Indrek Haalevi osaühingule Priva Trading, Nico 1994. aastal Soomes ja kuulub aktsiaseltsile Pärnu Sadam. Samuti on Pärnu Sadama oma 1991. aastal Soomes tehtud Sini.
Eesti kõige uuem lootsilaev Ahto 02 valmis tänavu Nasval ja kuulub riigile. Nasval tehti sel aastal ka vedurlaev Panda, mis on samuti riigi oma.
Kaubalaevad on Kadrioru staadioni pikkused
Ainus Pärnu sadamas registreeritud kaubalaev (segalastilaev) Leesi on ehitatud 1969. aastal Astrahanis. Tema pikkus on 29.10, laius 5.50, kõrgus 2.50 ja süvis 1.50 meetrit. Leesi omanik on Meelis Jansoni ja Priit Udrase aktsiaselts Pomes Feeds.
Eesti kõige uuem segalastilaev Eva valmis tänavu Leedus Klaipedas. Eva kuulub osaühingule Eva Maritime, mille taga on BLRT Grupp (Fjodor ja Galina Berman, Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko). Leesiga võrreldes on Eva pea kolm korda suurem: temal on pikkust 84.96, laiust 14.50, kõrgust 7.50 ja süvis on viis meetrit.
Eesti kõige pikem laev on samuti segalastilaev. 1986. aastal Saksamaal valminud Trine pikkus on 101.46, laius 15.20, kõrgus 7.50 ja süvis viis meetrit.
Tallinna Kadrioru staadion on niisama pikk, kuid neli korda laiem. Laeva kõrgus on võrreldav kolmekorruselise majaga.
Ainsa reisilaevana on Pärnus registreeritud rataslaev Pärnu Printsess. 2002. aastal Soomes valminud 16 meetrit pika ja 7.11 meetrit laia laeva omanikuks on eri firmade kaudu Andrus Niitepõld.
Pärnumaa reisilaevade kodusadamaks on hoopis Kihnu, kuhu on registreeritud aktsiaselts Kihnu Veeteede (omanikud Annely Akkermann, Priit Haller, Valdo Palu, Arvo Saare, Hanno Haamer ja Rein Kilgi enamusosalusega AS Transcom) reisi- ja reisiparvlaevad Amalie, Jõnn, Liisi ja Reet. Kihnu on ühtlasi kodusadamaks osaühingu Kihnumadal reisilaevale Vesta, mille omanikud on Kihnu Veeteede kõrval Paal Põlluste ja Olavi Mätas.
Kihnu reisilaevadest on kõige vanemad 1955. aastal Rootsis valmistatud Jõnn ja 1964. aastal Norras tehtud Amalie. Reeda ja Vesta ehitusaasta on 1971, kuid Reet on tehtud Norras ja Vesta Venemaal. Norras valminud Liisi on neist vaid aasta uuem, seega pärineb Kihnu reisilaevastiku uusim laev 1972. aastast.
Kihnu reisilaevadest kõige suurem on 33.74 meetri pikkune, 9.40 meetri laiune, 4.20 meetri kõrgune ja 3.09meetrise süvisega Reet. Kõige väiksem on Kihnumadala Vesta, tema 23meetrine pikkus on võrreldav Pärnu kalalaevadega, kuid laius (4.50) kalalaevadest kolmandiku võrra väiksem.
Tallinki laevu Eesti laevakinnistusraamatus pole. Eesti reisilaevadest kõige uuem on sel aastal Nasvas ehitatud Runö, mis kuulub Vjatšeslav Leedo aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii. Mõõtmetelt on Runö Vesta pikkune ja Jõnni laiune ning meetrine süvis on sama mis Vestal.
Luksuskaatrid valmivad Suurbritannias
Kaatreid on Pärnu sadamasse registreeritud kaks: Jüri Feofanovi 1999. aastal Iirimaal tehtud Cardinal ja aktsiaselts Pressinvesti (Margus Mets ja Peep Kala) 2002. aastal Soomes valminud Sigrid. Cardinal on 9.70, Sigrid 9.85 meetri pikkune, mõlema laius 3.45 meetrit.
Eesti suurim avamerekaater on Armin Karu 2007. aastal Suurbritannias valminud Mari V. Sellel on pikkust 22.49, laiust 5.64 ja kõrgust 2.55 meetrit. Alus suudab peale võtta 15 inimest, magamiskohti on kuus.
Suured kaatrid on ka Indrek Luukase 2005. aastal Suurbritannias tehtud Swan II ning Viktor ja Krista Siilatsi 2008. aastal Suurbritannias valminud Jenny VII. Swan II pikkus on 22.26, Jenny VII-l 20.45 meetrit. Mõlemad on Karu kaatrist natuke kitsamad, kuid nende parras on kõrgem: Jenny VII-l 3.11 ja Swan II-l 3.10 meetrit.
Eesti kõige uuemad kaatrid on sel aastal Itaalias tehtud Imperia ja tänavu Soomes valminud Waradero. Imperia omanik on osaühing Oidipus Trade, mille jäljed viivad Seišellidele, Waradero kuulub osaühingu Neba Invest kaudu Igor Pavlovile. Mõlemad kaatrid on Karu, Luukase ja Siilatsi omadest väiksemad, Imperia suurem kui Waradero.
2011. aastal on valminud Jüri Käo Grand CRU (mõõtmed 18.66 x 5 x 3.21) ja Mart-Järvo Hirtenteu Dark Pearl (14.65 x 4.38 x 2.90).
Enamik Eestis kasutatavaid luksuskaatreid on tehtud Suurbritannias Plymouthis Princess Yahts International Plc-s, ainult Luukase kaatri on teinud Poole’is asuv Sunseeker International Ltd.
Pärnus on üks suuremaid purjejahte
Pärnu sadamas asub Eesti suuruselt teine purjejaht Linda, mis kuulub Peep Jonasele. Selle 1978. aastal Poolas valminud jahi pikkus on 16.57, laius 4.68 ja kõrgus 2.86 meetrit. Eesti suurim purjejaht on 19 meetrit pikk ja 9.10 meetrit lai Sweet Janina, mille kodusadam on Tallinn.
Laevakinnistusraamatusse kantud purjejahtidest kõige uuem on Peeter Volkovi 2002. aastal Taanis tehtud Põhjakonn, kõige vanem Margus Sameli 1966. aastal valminud Erna. Eesti uusim purjejaht on tänavu Taanis valminud Albatross, mille omanik pole teada.
Pärnu sadamas asub 1946. aastal Taanis tehtud puidust purjelaev Jenny Kruse, mida kasutatakse misjonilaevana.
Eesti laevakinnistusregistri vanim laev on 1907. aastal Norras valminud Blue Sirius. Uhkust võib tunda ka 1914. aastal Saksamaal valminud jäälõhkuja Suure Tõllu ja Haapsalus asuva Hoppeti üle. Hoppeti tegi 1927. aastal Eestis laevaehitusmeister Mathias Schönberg.