Vahenurmes kuuleb veel sea röhkimist

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Vahenurme Agro tegevjuht Terli Krikuhhin on kohalik inimene, kes Tartus maaülikooli lõpetamise järel kodukanti naasnud. Pildile jäi ta kontorihoone kõrvale seatud ja õue ilmestava seakujulise kütusemahuti juures.
AS Vahenurme Agro tegevjuht Terli Krikuhhin on kohalik inimene, kes Tartus maaülikooli lõpetamise järel kodukanti naasnud. Pildile jäi ta kontorihoone kõrvale seatud ja õue ilmestava seakujulise kütusemahuti juures. Foto: Ants Liigus

Pärnumaal on kolm suurt seakasvatusettevõtet: Halinga vallas AS Vahenurme Agro, Koonga vallas AS Lõpe Agro ja Audru vallas OÜ Paadremaa Piim, mis eelmise aasta suvel avas 2800 nuumikukohaga sigala Kihlepa külas.

Kui kaks viimati nimetatut kuuluvad eestlastele ja põhinevad kodumaisel kapitalil, siis Vahenurmes arendavad seakasvatust soomlased välismaise rahaga, mille ühik mõlemal juhul on nüüd euro.

Soome ettevõtlik talupere tuli Vahenurme ajal, kui Eestis kehtis kroon, põllumajandusreform oli (sund)lõpetatud ja Euroopa Liitu astumisest lahutas meid kümmekond aastat.

Suurim tööandja

“1995ndal saime teada, et Vahenurmes on farm müügis,” ütleb Vahenurme Agro juhatuse liige Antti Koro. “Tahtsime siin harida põldu viljaveski tarvis ja tegelda loomakasvatusega.”

Soome põllumajanduseksperdid hindasid enne käelöömist kollektiivmajandi järglase OÜ Vahenurme olukorda ja registrisse kanti uus ettevõte 1997. aastal.

Vahenurme kolhoosi ajal 1984. aastal valminud Eense sigalates talitab ja kasvatab ruigajatele sööta tosin naist-meest, aktsiaselts on 180 elanikuga küla suurim tööandja Vahenurme lasteaia-algkooli kõrval, sest ligemale seitse protsenti kohalikest on farmiga seotud.

Tootmismaht on kordades suurenud, võrreldes algusaastaga, kui laudas oli 67 emist. Nüüd on põrsapereemmesid 375 ja farmis kokku umbkaudu 4200 siga ning võimalus kasvatada neid veel rohkem. Selleks jätkavad omanikud sigalakompleksi uuendamist, kasutades PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) kaudu eraldatavaid põlluharimise ja tootmishoonete renoveerimise toetusi. Lõppeval aastal on näiteks ümber ehitatud võõrdepõrsaste laut ja tuleva aasta plaanides on rekonstrueerida poegimislaut ja uuendus- ehk remontemiste laut.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kontor algatas augustis Vahenurme Agro keskkonnakompleksloa taotluse. Sellega soovib põllumajandusettevõte luba suurendada sigade intensiivkasvatuseks tootmisvõimsust nii, et laudas oleks 545 emise-, 260 nooremise-, 5800 nuumiku- ja 1824 võõrdepõrsakohta. Millal keskkonnaamet kui kavandatava tegevuse üle otsustaja loa väljastaja ja järelevalvaja vajaliku dokumendi vormistab, pole teada.

“Investeerime ja proovime areneda, aga kasulikuks ei ole see äri läinud,” nendib Koro, mõeldes põhitootmisele, mille keskmine käibevahemik ulatub 640 000 eurost ligi poole suuremaks, olenevalt aastast.

Seakasvatajate plaanid lõi juba märtsis segi Venemaa keeld vedada Eestist riiki elussigu, viidates sanitaarnormidele. Kuigi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder püüdis läinud kuul Moskvas Vene kolleegiga kohtumisel ootamatu tõkke tekkimisse selgust tuua, on keeld endiselt jõus ja lahendus Euroopa Komisjoni kaudu maailma kaubandusorganisatsiooni ehk WTO käes.

Venemaa keelu eel veeti Eestist idanaabritele üle 200 000 elussea aastas, nende hulgas Vahenurme Agro nuumikud.

“Nüüd veame lihaühistu kaudu lihasigu põhiliselt Lätti ja Leetu, põllumehel pole ju midagi valida, turg paneb asjad paika” mainib Vahenurme Agro tegevjuht, maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppinud kohalik inimene Terli Krikuhhin.

Marmorliha eelis

Sigalakompleksi väikeses kontoritoas on seinal Eesti tõusigade aretusühistu tänukiri osalemise eest sigade ristandaretusprogrammis “Marmorliha”. Selle ettevõtmise siht on näiteks väärtuslike tõusigade aretamine ja seakasvatuse majandusliku tasuvuse tagamine. Ühistu alustas programmiks valmistumist 1995. aastal, kui Rootsist toodi Hampshire’i tõugu kärssninad ja Austriast neile paarilisteks Pietraini tõug. Marmorliha tükk näeb praetaldrikul välja nimetusevääriline: rasv on ladestunud marmorja mustrina lihakiudude vahele.

Aretustöö eelis on sigade väga head elamistingimused alates põrsast kuni nuumikuni, kes siit alustab oma esimest ja viimast (välis)reisi, et muutuda isuäratavaks inimtoiduks. “Sisekliima peab olema hea, sigadel puhas ase, kvaliteetne sööt, puhas vesi ja üle kõige töötajate hoolitsus nende eest,” räägib Krikuhhin, kes korraks kontorisse astunud lägavedamise korraldamise juurest, mida õue paigaldatud valvekaamera pilt näitab.

Seakasvatus on kiire käibega majandusharu ja suurtootmises tuhandeid notsusid, kes viie ja poole või kuue kuu pärast teevad koha vabaks järgmistele. Kuid selgub, et talitajal on siingi oma lemmikud nagu varem kodulaudas, kus perenaine tulevast jõuluvorsti ja sülti nuumates röhkijat kõrva tagant sügas ja temaga juttu puhus. “Naistel on oma lemmikud, mõnele pannakse nimedki, nagu Virtsa-Viiu, Nööbike, Nupsu, Ingel, aga ega neid siin pikalt nunnutada saa,” ütleb Krikuhhin. Lisades, et tema eelistab kodumaist sealiha, sest mujalt külmutatuna toodu puhul tekib küsimus selle päritolu ja kvaliteedi suhtes.

Kuigi talv pole kätte jõudnud ja kevadeni mitu kuud aega, peab tegevjuht juba koostama külviplaani, sest ettevõte kasvatab ümberkaudsetel põllumaadel söödaviljana otra ja nisu ning rapsi. Sigade söödaks on aastas vaja 2,5 miljonit kilo ehk 2500 tonni sööta, kohapeal toodetu moodustab sellest kogusest väikese osa.

“See aasta oli saagi poolest väga kehv, vihma sadas liiga palju, põllud olid pehmed, alles septembri lõpus saime koristama minna, hädaga pooleks, sest seegi vili oli märg võtta,” räägib Krikuhhin.

Põllult napilt koristatut täiendab sigade toidusedelis kuivsööt, mille koostis on nagu vitaminiseeritud müsli. Selles on näiteks otra, nisu, tritikut, sojajahu, maisi, kaltsium- ja naatriumsulfaati, piimaasendajat.

Krooni ajal Vahenurme põhitootmist, seakasvatust, jalule aitama tulnud soomlased on 17 aastaga õppinud tundma kohalikke olusid ja nagu kinnitab Antti Koro, on nende huvi teha jätkuvat koostööd siitkandi inimestega. “Ja euro kasutuselevõtuga on tootmise korraldamine selgemaks läinud,” tõdeb ta.

AS Vahenurme Agro

* Moodustunud OÜ Vahenurme ostmise järel 1995. aastal.

* Kantud äriregistrisse 19. detsembril 1997.

* Kuulub Soome ettevõtjatele, aktsiakapital 277 347 eurot.

* Juhatuse liikmed Antti Aleksanderi Koro ja Aaro Samuli Jokela.

* Põhitegevus on sea- ja teraviljakasvatus.

* Annab aasta läbi tööd 11 inimesele.

* Eense sigalakompleksis kasvatatakse 7500 müügisiga aastas.

* Plaanib tootmist laiendada ja hooneid rekonstrueerida, et viia põhikarjas emiste arv 470ni.

* Osaleb Eesti tõusigade aretusühistu programmis “Marmorliha”, kasvatab Eesti maatõugu, Pietraini ja Duroci tõugu sigu ja ristandeid.

Andmed: Pärnu Postimees

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles