Tordiga soolaleivapidu Vändra Kodus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vändra Kodu elanik Anne ühes lemmiklelu rotikesega on oma uue koduga väga rahul. Iseäranis meeltmööda on talle asjaolu, et tema tuba asub esimesel korrusel, mitte kolmandal nagu hooldekodus, kus ta varem elas. Et Annele meeldib luuletusi lugeda ja laulda, tegi ta muusikalise etteaste eilsel peolgi.
Vändra Kodu elanik Anne ühes lemmiklelu rotikesega on oma uue koduga väga rahul. Iseäranis meeltmööda on talle asjaolu, et tema tuba asub esimesel korrusel, mitte kolmandal nagu hooldekodus, kus ta varem elas. Et Annele meeldib luuletusi lugeda ja laulda, tegi ta muusikalise etteaste eilsel peolgi. Foto: Ants Liigus

Vändra psüühiliste erivajadustega inimeste peremajades toimus eile soolaleivapidu, kust ei puudunud pidupäevale kohased uhked tordid ja liuad suupistetega.

Viie nädala eest asus Vihtra tee äärde kerkinud uhiuude viide majja elama 50 AS Hoolekandeteenuste klienti, kellele riigikapitalil põhinev ettevõte pakub ööpäev ringi erihooldusteenust ja sama teenust sügava liitpuudega inimestele.

Igas majas elab kümme psüühilise erivajaduse, nii vaimupuude kui psüühikahäirega täiskasvanut vanuses 19–72 aastat.

Poolesajast Vändra Kodu elanikust 26 on mehed, ülejäänud naised. Nad saavad ise süüa teha, hoolitseda kodumaja ja selle ümbruse eest, nokitseda jõudumööda õues, sportida, käia poes, tervisekeskuses, postkontoris, apteegis, raamatukogus, üritustel.

Küla pole kinnine territoorium ja sealsed asukad liiguvad nii omapäi kui tegevusjuhendajatest saatjatega, kes neile ööpäev läbi toeks.

Vändra Kodu juhataja Lembi Uulimaa, kes soolaleivapeol kaugemate ja lähemate külaliste õnnitlusi ja kingitusi vastu võttis, märkis rõõmsalt, et osa elanikke on juba uue koduga harjunud, muist aga kohaneb muutunud oludega kehvemini, ehkki elutingimused on neil nüüd varasemast kõvasti paremad.

“Aga küllap me kõik ära harjume,” avaldas Uulimaa veendumust. “Kõige toredam on see, et peremajadesse jaotatud elanikud on hakanud omavahel väga hästi klappima.”

Aina tuttavamaks hakkab kogu Eesti hooldekodudest Vändra Kodusse koondunutele saama ümberkaudnegi: pühapäeval väisasid need, kel liikumisvõime lubas, alevi kultuurimajas esimese advendi jõuluetendust ja osa käis koguni Pärnu kontserdimajas puuetega inimeste päeva kontserdil.

Asum tõi alevisse 22 töökohta: tööd leidsid 20 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja kodu juht.

Vändra Kodu viis peremaja ehitasid AS Nordecon ja AS Eston Ehitus. Majad läksid maksma 2,16 miljonit eurot. Sellest lõviosa tuleb Euroopa regionaalarengu fondist, ülejäänud Eesti riigi eelarvest.

Vändra Kodu kuulub Hoolekandeteenuste psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojekti, mille raames rajatakse niisugused külad kokku Eesti 11 paika. Vändra oma avas uksed elanikele selle projekti kuuenda asukohana.

Märksõnad

Tagasi üles