Pärnu linn näeb Koidulat riigigümnaasiumina

Kui riik aktsepteerib Pärnu linna kolme soovi, siis alustab 2015. aasta 1. septembril selles majas Metsa 21 tööd riigigümnaasium. Foto: Urmas Luik

Kui veel kuu eest ei olnud Pärnu linnal vähimatki plaani rajada Pärnusse riigigümnaasiumi, on nüüd kavad muutunud ja linn kaalub võimalust luua praeguse Koidula gümnaasiumi baasil riigile kuuluvat gümnaasiumi.

Meelemuutuse põhjuseks oli äsja lõppenud aasta detsembris Pärnu linnapeale saabunud haridus- ja teadusministri kiri, kus minister teatas ministeeriumi valmisolekust kaasrahastada meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine” ette nähtud omafinantseeringu ulatuses koolihoonete ehitamist ja sisustamist.

Kaasrahastamise eeldusena toodi välja kokkulepe, et rajatava puhta gümnaasiumi pidamise annab kohalik omavalitsus üle riigile ehk tekib riigigümnaasium.

Peale Pärnu läkitas minister analoogse kirja Tallinna, Tartu, Kohtla-Järve, Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga, Võru, Sillamäe ja Narva linnavalitsusele ning Jõhvi, Rapla ja Türi vallavalitsusele.

Laiapõhjaline otsus

„20. detsembril vastu võetud „Pärnu linna haridusvaldkonna arengukavas 2013–2025” ei ole tõesti juttu riigigümnaasiumist, aga kuna juba 28. detsembriks taheti selles küsimuses teada meie seisukohta, hakkasid paljud inimesed ja koalitsioonipartnerid pärast 20. detsembrit tulema välja arvamusega, miks ka mitte,” meenutas Pärnu abilinnapea Jane Mets ootamatult tehtud ettepaneku vallandatud diskussiooni algust.

„Aasta lõpus sai seda arutada veel üht- ja teistpidi ning lepiti kokku, et kõik koalitsioonipartnerid lahkavad seda enne otsustamist isekeskis,” sõnas abilinnapea.

Eriti oluliseks hindas Mets seda, et nii linnapea kui linnavalitsus leidsid: riigigümnaasiumi rajamine või rajamata jätmine ei saa olla ainult poliitiline otsus, vaid see peab olema sootuks laiapõhjalisem otsus, mille langetamisel on oma sõna öelnud kõnealune kool, linna koolijuhid ja lapsevanemad.

Nii tõigi neljapäev, 3. jaanuar ühe laua taha kokku Koidula kooli juhtkonna, hoolekogu, lapsevanemate ja õpetajate esindajad, Pärnu kõikide teiste gümnaasiumide direktorid, linnavalitsuse ja koalitsioonipartnerite esindajad.

„Väga esinduslik kogu, suur ja laiapõhjaline,” hindas Mets. „Arutelu oli ikka sellesama kirja põhjal, et mida ikkagi teha.”

Kolm soovi

Koosolijad andsid Metsa ütlust mööda endale aru, et minister ja ministeerium on raudselt seda meelt, et ühel heal päeval on nagunii kõik gümnaasiumiastme koolid riigi omad. Küll pakuti ministri kirja näol tagatist, et riik aitab täiendavate toetuste näol kaasa igasse maakonda vähemalt ühe riigigümnaasiumi loomisel, ja kurjast oleks andjat kätt tagasi lükata.

„Kõike seda kogu selle seltskonnaga pikalt-laialt arutades jõudsime lõpptulemuseni – loomulikult oli enne eri arvamusi: ühele meelele, et anname Pärnusse riigigümnaasiumi rajamiseks oma nõusoleku,” tõdes abilinnapea. „Aga seda lootustes, et mitte öelda teatud tingimustel, millistel oleme valmis, et sellest koolist saab riigigümnaasium.”

Ühel meelel vastu võetud soovidest esimene oli, et ehkki ministeerium huvitus üksnes Koidula gümnaasiumi õppehoonest, tuleb riigigümnaasiumi loomisel kõne alla vaid see, et riik võtab enda hallata ka spordisaali ja ujula, mitte ei jäta neid linna majandada.

„Meie soov ja lausa nõue on, et kogu kompleks läheb üle riigile ja Pärnu linn hakkab sealt ujulast kehtiva hinnakirja alusel tunde ostma niivõrd, kui meil on neid tarvis spordikooli treeninguteks ja ujumise algõpetuseks,” sõnastas Mets riigigümnaasiumi Pärnusse Koidula gümnaasiumi hoonesse rajamise esimese eelduse. „Ei ole nii, et spordikompleks tuleb pärast halduslepinguga linnale tagasi, vaid kogumit haldab riik, sest ta on tervik, ühtne maja, ei saa nii, et jupp sinna, teine tänna.”

Linna teine tahtmine on, et erinevalt mujal tavaks saanud kombest ei rajataks Pärnusse riigigümnaasiumi näol uut kooli, vaid sündiv õppeasutus oleks auväärse kooli töö jätkaja, kool, kus oleks säilinud kõik see, mis on teinud Lydia Koidula nime kandvast koolist riigi ühe mainekama gümnaasiumi.

Eeltoodust johtub linna kolmas soov.

Koidula nimi jääb

„Kuna kooli tegevus jätkub, läheksid sellesse üle praegu Koidula gümnaasiumi gümnaasiumiastmes töötavad õpetajad ehk riik võtab üle Koidula gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpetajate töölepingud,” üles Mets. „Mitte ei toimu nii, nagu mujal, et kõik koondatakse ja siis hakatakse konkursi korras uusi õpetajaid tööle võtma.”

Ka tahab linn garantiid, et kui tulevikus tekib vastses riigigümnaasiumis uute paralleelklasside loomisega õpetajate põud, eelistatakse ametisse võtmisel pedagooge, kes on jäänud tööta Pärnu koolivõrgu korrastamise ehk Hansa- ja Ülejõe gümnaasiumi ümberprofileerimise käigus.

Samuti peab linn Koidula gümnaasiumisse riigigümnaasiumi loomisel silmas riigi abi selleks, et korrastada põhikooliks praegune ühisgümnaasiumi hoone.

Et „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise” meetmest on selline perspektiiv reaalne, loodab linn 700 000 eurole, mis pole küll kogu Mai tänava koolimaja remondiks vajalik summa, kuid suureks abiks küll.

„Oleme võtnud juba praegu ehitusliku hinnapakkumise ja vajadus selleks, et maja väga hästi korda teha, oleks 2,2 miljonit,” tõdes Mets. „Hädavajalik summa selleks, et gümnaasiumiosa ära viia ja sinna põhikool teha, on 1,4 miljonit eurot.”

Kui riik ehk haridus- ja teadusministeerium Pärnu linna soove tunnistab, alustab riigigümnaasium Metsa 21 majas tööd 1. septembril 2015. Rakendub ka muu „Pärnu linna haridusvaldkonna arengukavas 2013–2025” fikseeritu.

Kui aga Pärnu linn meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ raha ei saa, jätkab Pärnu Koidula gümnaasium täistsükli koolina ja muutusi ei tule ka ühisgümnaasiumi, Hansagümnaasiumi ning Ülejõe gümnaasiumi töös.

Indrek Kaldo, Koidula kooli direktor

Kui riik aktsepteerib kolme tingimust – töötajate sotsiaalsed garantiid, kool läheb tervikuna üle, traditsioonid säilivad –, ei muutu õpilaste jaoks midagi. Õpetaja jaoks oleks ainus erinevus see, et palgapäeval ei kannaks palka üle mitte linnavalitsus, vaid rahandusministeerium.

Pärnu linnale tähendab riigigümnaasium, et ta ei saa enam öelda, mitu paralleeli või klassi peab kool tegema või millist õppesuunda arendama, sest kooli omanik on teine.

Kui riik hoiab enda käes Pärnu gümnaasiumivõrku või tal on Pärnu linnaga kokkulepe, kui palju paralleele avada või õpilasi vastu võtta, saaks ta paremini ellu viia oma hariduspoliitikat ja suunata rohkem õpilasi kutseharidussüsteemi. See on riigi huvi.

Riigigümnaasiumi luues tahab riik ilmselt ellu viia oma eesmärke, seda, et 60 protsenti läheks omandama gümnaasiumiharidust ja 40 kutseharidust. Praegu on Pärnumaal proportsioonid laias laastus nii, et 80–85 protsenti põhikooli lõpetajatest läheb gümnaasiumisse ja 15–20 kutseharidusse.