/nginx/o/2009/06/17/195263t1hadd1.jpg)
Mupo, päästeameti ja riigipolitsei ühiste jõupingutuste tulemusena on nn tondilosside arv Pärnus kahanenud kolme aastaga 64-lt 13-le.
Pärnus on tondilosside arv jõudsalt vähenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahetsusväärselt asub suur osa neist hooleta jäetud 13 majast linna visiitkaardiks olevas ranna rajoonis, vahendasid ERRi teleuudised.
"Need 13 objekti on sellised, kus objekti valdaja on kas kuskil mujal, elab välismaal või on ta lausa vangis. Meil on selliseidki kinnistuid, kus oleme korduvalt võtnud inimest vastutusele, aga paraku ei ole midagi muutunud. Kõige enam kannatavad naabrid," kommenteeris Pärnu munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla.
Kuni maikuuni sai tondilossideks nimetatud hoonete omanikke karistada vaid Pärnu heakorraeeskirja ja kohaliku ehitusmääruse rikkumise eest.
1. mail jõustunud ehitusseadus karmistab omaniku kohustusi kõikjal Eestis oluliselt.
"Kinnistul peab olema valdaja silt. Loomulikult peab olema kas tara või lintide või elavjõuvalvega, et võõrad isikud sellele kinnistule ei saaks minna," selgitas Kolla.
Kohustuste eiramise eest saab räämas kinnistu omanikku trahvida 18 000, kui tegu on juriidilise isikuga, siis lausa poole miljoni krooniga.