Pärnu linnapea Mart Viisitamm sattus uurimise alla konsulteerimise tõttu Tänavapuhastuse ASi juhataja Vello Kingiga, kellele Pärnu Postimehe andmetel on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises.
Viisitamm ei pea tuttavaga nõupidamist kuriteoks
Viisitamme sõnutsi tunneb ta Kinki 2002. aastast. Kui ta noore abilinnapeana 2005. aastal Pärnu tänavapuhastuse riigihanget hakkas korraldama, küsinud ta Kingilt nõu, kuidas pakkumist korraldada.
Viisitamm selles ohtu ei näinud, sest Tänavapuhastuse AS riigihankel ei osalenud. Kuna mehed tundsid teineteist ammu, osutas Viisitammele kuuluv 2+3 Mööbel Tänavapuhastuse ASile 2006. aastal 29 500 krooni eest transporditeenuseid.
Prokuratuuri väitel transporditeenuseid tegelikult ei tehtud ning Tänavapuhastuse AS ja AS Baltifalt on omavahel seotud. Süüdistuses käsitletakse 29 500 krooni altkäemaksuna selle eest, et Baltifalt töö sai.
Viisitamme kinnitusel pole Tänavapuhastuse AS ja Baltifalt kuidagi omavahel seotud, ei tütarfirmade ega omanike kaudu. Sama näitab Krediidiinfo andmebaas, mille järgi pole kummalgi ettevõttel tütar- ega sidusfirmasid. Baltifalt kuulub taanlastele, Tänavapuhastuse ASi omanikud on eri firmade kaudu Vivo Tamm, Tõnis ja Tõnu Karu, Olev Kallas ja Vello Kink.
Krediidiinfo ei näita ka seoseid ettevõtete varasemate omanike vahel. Baltifalti üks omanikke oli varem AS Esmar Ehitus, Tänavapuhastuse ASi kaasomanik Urve Jaakson, kellele kuulub OÜ Teomees.
Prokuratuuri pressiteate kohaselt sai Viisitamm 29 500 krooni selle eest, et ta lõi 2005. aastal kahele ettevõttele hankemenetluses põhjendamatuid soodustingimusi. Viisitamme mäletamist mööda osalesidki tookord ainult Teede REV-2 ja Baltifalt ning kogu süüdistus jääb talle arusaamatuks.
Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma ei soovinud enne kohtus süüdistusakti ettelugemist täpsustada, kuidas kahele ettevõttele soodustingimusi loodi. Küll ütles ta, et peale Viisitamme ja abilinnapea Simmo Saare on süüdistus esitatud kolmandale isikule, sest kui on olemas altkäemaksu võtja, peab olema selle andjagi.
Pikma sõnutsi sai uurimine alguse 2008. aasta oktoobris, mil selle kriminaalasja materjalid eraldati ühest teisest menetlusest. Millisest, seda Pikma ei avalikustanud. Seega jääb saladuseks aeg, mis ajast kaitsepolitsei Viisitamme ja Saare telefone pealt on kuulanud.
Teine oluline süüdistuse paragrahv on usalduse kuritarvitamine. Selle sõnastus eeldab, et kellelegi, kõnealusel juhul maksumaksjatele, on tekitatud suur varaline kahju.
Viisitamme väitel pole ei tema ega Saar kellelegi varalist kahju tekitanud, kui ta 2008-2011. aasta Pärnu tänavapuhastuse riigihanke eel taas Kingiga konsulteeris. “Sellepärast ongi süüdistuses see formuleeritud katsena,” lausus ta.
Pikma on varem Pärnu Postimehele öelnud, et lõpuni viimata kuritegu on samuti kuritegu.
Viisitamme ja Saare kriminaalasi algatati paragrahv 300 põhjal, mis käsitleb riigihangete nõuete rikkumist. Nüüd on prokuratuur selle paragrahvi kõrvale heitnud ja käsitleb 2008.-2011. aasta tänavapuhastuse riigihanke eel juhtunut usalduse kuritarvitamisena. Hanke võitis AS Rapla Teed, Viisitamme ja Saart süüdistati teiseks tulnud Baltifaltile soodustingimuste loomises.
Kõige tõenäolisem paragrahv, mille alusel Viisitamm ja Saar süüdi võidakse mõista, on ärisaladuse väljalobisemine, seda nii 2008.-2011. aasta tänavapuhastuse riigihanke kui spordihalli riigihanke puhul. Milliseid ütlusi ja tegusid prokuratuur ärisaladuste reetmiseks peab, kumbki pool ei avalikusta.
Üheksast kaustast koosneva toimikuga, mille prokuratuur Pärnu maakohtusse saatis, tohivad tutvuda ainult väga vähesed inimesed. Tavaliselt seatakse nii range juurdepääsupiirang vägistamiste ja muude eraeluliste asjade puhul. See on tekitanud spekulatsiooni, nagu võidaks Viisitamme, Saare ja Kingi kohtuistung kuulutada näiteks ärisaladuste kaitsmise ettekäändel kinniseks.
Viisitamm kinnitas, et tema ei poolda istungi kinniseks kuulutamist ja on huvitatud, et kohtupidamisega enne oktoobris toimuvaid Pärnu linnavolikogu valimisi ühele poole saaks. Nii kiiresti eri kohtuastmed otsusteni kindlasti ei jõua, praegu pole isegi eelistungi aega kindlaks määratud.
Eelistungil ei arutata süüdistuse sisu, vaid lepitakse kokku aeg, mil kohtupidamine järjestikustel päevadel katkematuna saaks toimuda.