Pargipuude kukkumise tõttu rünnakute alla sattunud riigikogu liige Mark Soosaar soovitab ohutuse tagamiseks rohkem oksakääre kasutada ja toob Pärnu liiklusest näite, kuidas märgi ees kasvavad oksad saatuslikuks oleksid võinud saada.
Mark Soosaar soovitab rohkem oksakääre kasutada
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
17. juuli 2009, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikul kell 9.10 sooritas vanalinna poole vurav Soome numbrimärgiga džiip ulja vasakpöörde Nikolai tänavalt Lõuna tänavale, laskmata läbi vasakult tulevat Eesti numbrimärgiga Mercedest. Kokkupõrke hoidis ära eesti neiu, kes istus halli Mercedese roolis.
Soomlane ei näinud Lõuna tänaval ühesuunalist liiklust tähistavat noolt, sest sellele on ligi kolme meetri kõrgusele ette kasvanud saja-aastase pärna võsud. “Turist käitus heauskse juhina, kelle arvates kehtib meie linnas parema käe reegel ja liiklusmärgid on juhtidele nähtavad, nagu see on kõikjal Soomes,” lausus Soosaar.
“Mida teha? Kas Nikolai tänava pärnad maha saagida, sest need tekitavad oma hooldamatuse tõttu liiklusohtlikke olukordi? Või võtta kätte oksakäärid ja puid natuke kasida?” küsis Soosaar.
Soosaare sõnade järgi on samalaadseid hüsteeriaid nagu praegu Pärnus – saeme kohe kõik puud igaks juhuks maha – olnud Inglismaa väikelinnadeski. “Mõni aasta tagasi Inglismaal tehtud uuringu järgi on tõenäosus saada surma langeva pargipuu all üks kahekümne miljoni vastu. Arvestades Eesti liikluses hukkuvate inimeste arvu, on meie tõenäosus auto all elu lõpetada üks kümne tuhande vastu,” rääkis ta.
Soosaare jutu järgi on Inglismaa kuulus oma vanade parkide poolest. Kes on käinud Buckinghami palee ümber asuvates parkides, on saanud silmarõõmu ja jõudu tuhandeaastastest tammedest, 500aastastest pärnadest ja pöökidest. Ka Pärnu pargid on enamjaolt tüüpilised Inglise pargid, kus puudele antakse vaba voli oma kroone ise moodustada, kuid vanimad puud meie puiesteedel ja alleedel on vaid 150aastased.
Soosaar avaldas arvamust, et meie linnas on piisavalt inimesi, kes nõus oma aega armsaks saanud parkidesse ja puiesteedesse panustama. “Ma ei usu, et tavainimene ei saa hakkama lehtede kompostimise, puude väetamise, noorte puude istutamise, kastmise ja tagasilõikamisega. Miks lükata ülbelt tagasi pärnaka abikäsi?” küsis ta.