Ehkki möödunud kuul Pärnu Saksa tehnoloogiakooli fassaadi lõhkunud puust pole järel isegi kändu ja koolimajagi on osaliselt remonditud, ripuvad küsimused endiselt õhus: kes ikkagi on süüdi puu murdumises ja kelle hüvitada on kahju?
Puu langemine võttis neli päeva aega
21. august 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kriimustas 9. juulil viltu vajunud ja neli päeva hiljem ladvaga vastu koolimaja fassaadi langenud puu seina krohvi, purustas aknaklaasi, vajutas lömmi vihmaveetoru ja kõverdas trepi kohale ehitatud varikatuse plekkserva. Tekitades AS Eston Ehituselt tehnoloogiakoolile tehtud pakkumise järgi 53 000 krooni eest kahju.
Vahetult pole neli päeva
Et tehnoloogiakoolil on Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse ASiga leping tormikahjude hüvitamise kohta, eeldas tehnoloogiakooli direktor Indrek Alekõrs, et kahju hüvitab kindlustusselts. Algas ju puu langemise protsess, nii nagu Alekõrs seda mõistab, ikkagi 9. juulil 21 meetrit sekundis puhunud tuule tagajärjel, kui puu juured osaliselt maast välja kisti.
Ent kindlustusselts näeb asja teisiti. Nende arusaamise kohaselt tuleneb kõikidest tõenditest, et tormi otsene tagajärg oli puu vajumine viltu. Kahju aga ei ole tekkinud mitte tormituule vahetul tagajärjel, vaid neli päeva pärast tormi, mil juhtunut pole võimalik siduda enam tormituultega.
“Seega ei ole põhjuslikku seost tormi ja tekkinud kahju vahel võimalik kindlaks teha, sest viltuse puu võis kes iganes pikali lükata,” põhjendas kindlustusseltsi jurist Martin Petermann hüvitisnõudest keeldumist.
Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse ASi turundusjuhi Tiia Pröömi selgitusel on Saksa tehnoloogiakoolil tormikate. See tähendab, et kahju peab olema tekkinud kas tormi ajal või vahetult pärast seda.
“Vahetu” alla võib Pröömi hinnangul mahtuda viis minutitki, aga ei mingil juhul neli päeva. “See on niisama hea, kui jaanuaritormi ajal viltu vajunud puu oleks nüüd, neli aastat hiljem ümber kukkunud ning keegi tuleks ja ütleks, et see on tormi tagajärg,” seletas ta.
Sestap on kindlustusselts seisukohal, et varalise kahju tekke põhjustas puu omaniku (Pärnu linnavalitsuse, A. P.) tegevusetus, viltuvajunud puu pidanuks likvideerima.
Samal ajal eeldab kindlustusselts oma klientideltki, et need teeksid kõik, et riski vähendada. “Kui on viltune puu, siis sa ei käi ju mitu päeva sellest mööda lootuses, et ehk ei kuku,” ütles Prööm, kelle arvates oleks kooliperegi pidanud õnnetust ennetama.
Linnavalitsus maksku kinni
Tegelikult saatis Alekõrs 2005. aastal Pärnu linnavalitsuse toonasele majandusosakonna juhatajale Meelis Kukele taotluse, et linnavalitsus võtaks Jalaka 8 ees maha “hiidkõrged ja vanad puud”, mis ohustavad nii koolimaja kui selle ees parkivaid autosid.
“Meie ettepanek ei ole Teile selleks ettevõtmiseks kohustav, kuid võimalike õnnetuste korral oleme meie omalt poolt antud kirja näol teinud kõik meist sõltuva ja seda me ka arvestame võimalike kahjude põhjuste hindamisel,” kindlustas Alekõrs juba siis oma tagalat.
Sellele taotlusele toetudes ongi Alekõrs saatnud nüüd linnavalitsusele nõude hüvitada koolimaja remondiks kuluvad 53 000 krooni.
Põhjus, miks koolipere viltuvajunud puuga ise midagi ette ei võtnud, seisneb Alekõrre selgituse järgi selles, et koolis on puhkuste aeg. Seetõttu ei märganudki keegi hoone kohale vajunud puud. Alekõrs ise sai juhtunust teada alles 13. juuli hommikul, kui turvafirmast helistati, et kooli aken on purustatud.
Linnavalitsusest ei ole Alekõrrele seni vastust tulnud. Toimetuselgi ei õnnestunud saada sealt vastust küsimustele, millal linnavalitsus oma hoone vastas Vanapargis ohtlikult kõõluvast puust teada sai ja kas koolimajale tekitatud kahju hüvitatakse.
Linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo teatas vaid, et puu asub linna kinnistul ja linnavalitsusel on sõlmitud kindlustus, kuid kindlustusselts pole neile vastanud.
Liigselt linnavalitsusele lootmata on Alekõrs alustanud maja remontimist kooli enda raha eest. Kuid okas torgib tema hinges tänini. “Loo moraal on see, et need, kellele sa usaldad oma vara ja mõnikord ka elu, ja arvad, et kõik läheb iseenesest, võivad olla pettumus”.